Umbes paar korda aastas tekib mõõdukas arutelu teemal, kui palju peaks Eestil saatkondi olema, kus need peaksid olema, kas panustada rohkem rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusse või kahepoolsetesse saatkondadesse ja kas ainult suurtesse riikidesse või ka väiksematesse.
Postimees, 25.10.2007
Umbes paar korda aastas tekib mõõdukas arutelu teemal, kui palju peaks Eestil saatkondi olema, kus need peaksid olema, kas panustada rohkem rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusse või kahepoolsetesse saatkondadesse ja kas ainult suurtesse riikidesse või ka väiksematesse.
Välisministeeriumi ülesanne on nende ja paljude teiste teemaga seotud küsimuste puhul leida tasakaalupunkt, kus Eesti huvid oleksid meie inimestega ja rahaga arvestades võimalikult hästi esindatud ja kaitstud.
Eesti välisesinduste võrgustiku arengut kirjeldab esinduste arengukava, mida valitsus igal sügisel uuendab ning mis annab ülevaate eelseisva nelja aasta kavast. Välisministeeriumi järgneva nelja aasta plaanid välisesinduste võrgustiku arendamisest on valitsuse ees sel nädalal.
Lisaks nii mõnegi praeguse välisesinduse tugevdamisele näeb see kava ette ka Eesti välisesinduste geograafia mõningast laiendamist. Ennekõike tuleneb see meie tegevusest Euroopa Liidus ja parematest osalemisvõimalustest Euroopa Liidu ühtse välispoliitika kujundamisel, aga ka Eesti kodanikele välismaal parema kaitse loomise vajadusest, arvestades seda, et Eesti kodanike reisisihtkohtade hulka on lisandunud uusi riike. Samuti on üha laiemad Eesti majandushuvid.
Esindused Lähis-Idas
Järgmisel aastal on meil kavas välja arendada Eesti esimesed esindused Lähis-Idas ehk Iisraelis ja Egiptuses, kuhu 2009. aastal lähetatakse ka suursaadik. Lähis-Ida probleemistik on olulisel kohal Euroopa Liidu välispoliitilises tegevuses. Egiptus on teadagi Eesti kodanike seas väga populaarne reisisihtkoht, mida külastas eelmisel aastal 36 000 Eesti turisti.
Nii Eesti kodanike reisiaktiivsuse suurenemisega kui ka selle riigi poliitilise ja majandusliku mõjukuse kiire kasvuga on seotud kava saata järgmisel aastal diplomaat Indiasse eesmärgiga arendada 2010. aastaks välja välisesindus. Ka seni on Delhis tegutsenud Eesti konsul, kes on kasutanud Soome saatkonna abi ja ruume, kuid aeg on ka Indias iseseisvat elu elama hakata.
Kavandame järgmisel aastal diplomaadi saatmist ka Moldovasse, mis on üks neljast Eesti arengukoostöö peamisest partnerriigist. Moldova on olnud Eesti kogemustest õppimisest väga huvitatud ning ka meie huvides on, et see riik areneks demokraatlikuks õigusriigiks, mis jagab meie ja kogu muu Euroopa Liiduga samu väärtusi.
Lisaks uutele linnadele ja riikidele, kuhu Eesti diplomaadid lähetuvad, on järgmisel aastal plaan tugevdada ka mitut praegust välisesindust – nii saavad lisajõudu meie esindus Euroopa Liidu juures, Peterburi peakonsulaat ja mitmed teised esindused. 2009. aastal on kavas saata lisadiplomaat Washingtoni, Genfi ÜRO allorganisatsioonide juurde ning edaspidi tugevdada ka saatkondi Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Venemaal.
Eesti tee edukate sekka
Selle aasta kevadel kutsuti Eesti liitumiskõnelustele majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni ehk OECDga. See tähendab, et liitumiskõneluste lõpetamise järel tuleb meil lähiaastatel luua esindus ka selle organisatsiooni juurde.
2010. aastal tahame esinduse avada viimase laienemisvooruga Euroopa Liiduga ühinenud Rumeenias ning arvestades arenguid Lääne-Balkanil ja Euroopa Liidu perspektiivi nende riikide suhtes, tuleb kaaluda esinduse avamist sealses regioonis.
Need on riigid ja piirkonnad, kus välisministeerium näeb vajadust lähiaastatel kohal olla, samas tugevdades praeguseid saatkondi ja olles järjest aktiivsem Euroopa Liidus, NATOs, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Nii oleme näiteks ÜROs otsustanud seada Eesti kandidatuuri majandus- ja sotsiaalnõukokku 2009. aastaks, inimõiguste nõukokku 2012. aastaks ning ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme kohale 2020. aastaks ehk kaks aastat pärast Eesti eesistumist Euroopa Liidus.
Lisaks kirjeldatud esinduste arengukavale on poliitikud, ajakirjanikud, välispoliitikahuvilised välja pakkunud muidki paiku, kus Eesti peaks esindatud olema. Kindlasti olekski see uhke ja tore, kuid piirid seavad ennekõik nii vajalike inimeste olemasolu, rahakott kui ka nende mõlemaga seotud ratsionaalsuse ja mõttekuse küsimus.
Lisaks tublide inimeste lähetusse saatmisele on oluline ka, et nende inimeste töötingimused oleksid head ning Eesti saatkond või konsulaat esindaks Eestit hästi igas mõttes. Seetõttu plaanime ka järgmistel aastatel soetada uusi saatkonnahooneid ning renoveerida praeguseid.
Nii on järgmisel aastal võetud plaani soetada uued saatkonnahooned Kiievis, Varssavis ja Madridis, alustada ehitustöid Riias ja Pekingis ning renoveerida juba soetatud hooned Londonis ja Budapestis ning ehitada välja Thbilisi-saatkond.
Et aga Eesti hea esindamise eest ei seisa üksnes välisministeerium, vaid ka teised ministeeriumid, siis on mul hea meel näiteks kultuuriministeeriumi kava üle saata lisaks esindajatele Brüsselis, Londonis, Berliinis, Pariisis ja Moskvas lähiaastatel meie kultuuridiplomaadid ka Helsingisse, Riiga, Rooma, Viini, Peterburi ja Madridi, et meie tugevaimast ekspordiartiklist – kultuurist – saaksid osa võimalikult paljud teisteski riikides.
Välisesinduste arengukava kannab eesmärki, et arvestades meie võimalusi, saaksime edukalt osaleda Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamises. Tugev ja ühtne ELi välispoliitika on meie selge huvi ning kulutused, mis meil tuleb sellele kaasa aitamiseks teha, pole saadava tuluga kaugeltki võrreldavad.