Väino Linde: Uus teenetemärkide seadus tulekul (Koit)

Arvamus
|
11.12.2007

Aastaid on vahetult enne 24. veebruari tõusnud kära selle ümber, keda ja mille eest vabariigi president riiklike aumärkidega mee­les peab.

Aastaid on vahetult enne 24. veebruari tõusnud kära selle ümber, keda ja mille eest vabariigi president riiklike aumärkidega mee­les peab.

Eriti vaagitakse isikute tegusid, kes olid algul esi­tatud kõrge autasu kandidaadiks, kuid lõpliku vali­ku tegemisel jäid siiski mingil põhjusel kõrvale­heidetuks.

Kaob teenetemärkide komitee

Riigikogus on homme tee­netemärkide seaduse eel­nõu teine lugemine. Kuigi meie põhiseadus ütleb sel­gelt, et riiklikke autasusid annab vabariigi president, oli riigisekretäri juhitav teenetemärkide komitee seni otsekui puhver, kes esmalt sõelus läbi esitatud kandidaadid. Alles seejärel tegi komitee aumärkide võimalike kandidaatide suhtes riigipeale vastava esildise. Väärib teadmist seegi, et aumärkide kandidaatide esitajatel olid ette antud kvoodid, mitu au­väärt inimest võis igaüks neist esile tõsta.

Uue eelnõuga antakse aga igaühele, samuti igale asutusele ja institutsioo­nile õigus kvoote kehtestamata esitada otse presiden­dile ettepanekuid teenete­märkide andmiseks.

Uues eelnõus on ka säte, millega tunnistatakse tea­ve teenetemärkide saami­seks tehtud ettepanekutest viieks aastaks vaid asutu­sesiseseks, mis ei kuulu sel ajal avalikkusele kättesaa­dava materjali hulka.

Kõik on auväärsed teenetemärgid

Tihti küsitakse, milline on meie teenetemärkide n-ö tähtsuse järjekord. Selleski loob selguse eelnõu, mille paragrahv kaks kohaselt on riiklikeks teenetemärki­deks esmalt Vabadusristi aumärk (asutatud 1919), Riigivapi teenetemärk (asutatud 1936) ja Maarja­maa Risti teenetemärk (asutatud 1995).

Neile järgnevad Valgetähe teenetemärk (asuta­tud 1936), Kotkaristi tee­netemärk (asutatud 1928 Kaitseliidu poolt) ning ni­mekirja lõpetab’Eesti Pu­nase Risti teenetemärk (asutatud 1920 Eesti Pu­nase Risti Seltsi poolt).

Eraldi tahaks peatuda Eesti esimesel riiklikul au­tasul, milleks on Vabadus­risti aumärk. See asutati 24. veebruaril 1919 Vabadussõjaaegsete teenete tunnustamiseks. Vabadus­risti väljaandmine lõpetati aga aastal 1925. Eelnõu kohaselt võib Vabadusristi aumärke uuesti anda välja vaid Eesti iseseisvuse kaitseks peetavas sõjas osuta­tud teenete tunnustami­seks. Selleks ei pea aumärgi andmist eraldi seadusega kehtestama, vaid Vabadus­ristiga saab isikuid auta­sustada alates riigis sõja­seisukorra väljakuulu­tamisest.

Eelnõus on esitatud veel regulatsioon teenetemärgi aravõtmiseks. Esmalt kuu­luvad siia alla juhtumid, kui pärast teenetemärgi

andmist ilmnevad asja­olud, millest varasemal teadmisel ei oleks isikut autasustatudki.

Samuti on ära toodud juhtumid, kui autasus­tatud isik on toime pannud kuriteo või tema muu hili­sem käitumine on olnud selline, mis välistaks talle teenetemärgi andmise.

Tuleb märkida, et eelnõu annab sellistel puhkudel presidendile kaalutlusõiguse, mis tähendab, et rii­gipea võib negatiivsete as­jaolude ilmnemisel isikult aumärgi ära võtta, kuid ei pea seda tegema.

Ainult riigipea otsustab

Vabariigi president annab teenetemärke oma suvaotsusega. Ta lähtub selles enda parimast arusaamast, kas isikul on Eesti riigi ja rahva ees teeneid, mis vää­rivad kõrge autasuga tun­nustamist või mitte.

Seetõttu ongi eelnõus säte, mille kohaselt ei pea president põhjendama, kui ta vaatamata esitatud et­tepanekule, otsustab isiku­le teenetemärki mitte anda.

Tähendab, et kellelgi meist ei ole automaatset õigust teenetemärgile.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt