Kõigile kättesaadav puhas looduslik ja turvaline linn. Puhtam, moodsam, soodsam elu/linn.

Mis probleeme lahendame?

Linnaelanik ei saa elada loodusega koos

• Linna suuremad rohealad on ebaühtlaselt linnaosade vahel jaotunud ning nad pole ühendatud. Me peame Põhjamaade linnade eeskujul oma pargid rohekoridoridega ühendama.
• Rohealad on tihti rohelised kõrbed: värvist hoolimata pole seal inimesi, sest pargid on katkestatud või piiratud suurte magistraalidega. See tähendab õhu- ja mürasaastet.
• Korterelamute kommunaalkulud on suured, suurte paneelelamute rekonstrueerimine toimub liiga aeglases tempos. Linn peab aitama, osaledes ambitsioonikamalt vastavates Euroopa Liidu ja Läänemere projektides.
• Korterelamute paljud hoovid on tihti lihtsalt autoparklad, kuna linn ei võimalda inimestel liikuda teisel moel kui autoga sõita, kui ka tahetaks.
• Hoonete arhitektuur vajab kaasajastamist: linn saab turul tekitada nõudlust soojuspidavamate ja vastupidavamate materjalide järele.
• Rohelust on vähe, mille tagajärjel tänavad tolmavad, õhk pole värske, ruumi pole elamiseks.
• Linn ei toeta piisavalt jäätmete sorteerimist, kuigi elanikud ise seda sooviksid.

Linn ei toeta aktiivset ja tervislikku eluviisi

• Igapäevane liikuvus on minimaalne, kuna linn ei ole loonud keskkonda, kus jalgsi või rattaga tööle-kooli minek oleks turvaline ja meeldiv.
• Vaba aega veedetakse tubaste tegevustega (kodus diivanil televiisorit, nutiseadmeid vm vaadates, välja minnes kaubanduskeskusesse jne), sest linnaruumis pole põnevust ja tõmmet.
• Loodusesse minek tähendab linnaelanikule tihti sõitmist linnast välja, mitte jalutuskäiku naabruskonnas.
• Parkides on vähe tegevusi erinevatele earühmadele, peale haljastuse, pinkide ja valgustite ning väikelaste mänguplatside pole muudeks tegevuseks funktsioone.
• Pere ja sõpradega vaba aja veetmine looduses takerdub hea taristu taha, mis annaks selleks võimaluse pea iga ilmaga.
• Mereäär on katkendlikult avatud ning rannikulinnas puudub terviklik promenaad.
• Talvel on kõnniteed hooldamata: linn soovitab vanuritelgi taksoga sõita.

Visioon

Loodusega ühendatud Tallinn seob kõik linnaosad kokku läbi roheliste tänavakoridoride, liites olulisemad sihtpunktid, pargid ja rannikupromenaadi üheks terviklikuks rohevõrgustikuks. Olulisi sihtpunkte ühendavatel tänavatel on loodud aktiivseid tegevusvõimalusi kõigile, lastest eakateni. Linna ja eraettevõtluse koostöös luuakse kaasaegne tänavaruumi taristu.

Rohelisusega täidetud linn on vastand hallile, autode müra ja tolmuga täidetud linnaruumile. Roheline tänav ühendab, mitte ei eralda. Roheline tänav elavdab linna- ja rohemajandust, nagu elektrirattad.

Keskkonnaga ühendatud linna eesmärk on muutuda aastaks 2050 süsinikuneutraalseks. Siin taaskasutatakse maksimaalselt tekkivad jäätmed, ehitustegevus on CO₂-neutraalne nagu Oslos, Tallinn suudab ise oma pinnal vajaliku elektri- ja soojusenergia toota. Tallinn on meelitanud kümneid miljoneid eurosid investeeringuid, olles välja kuulutanud suure rahvusvahelise innovatsioonihanke, milles on kutsutud muutma Tallinna soojusprobleemi roheliseks. Ressursse kasutatakse säästlikult ning eelistatakse kohalikku Eesti toormaterjale, kaupu ja teenuspakkujaid. Linna suuremad kvartalid muutuvad ise oma vajalikku energiat tootvateks üksusteks, kus hoovid ja linnaruum on puhas ja korras.

Visiooni elluviimise strateegiad ehk kuidas me seda teeme

• Planeerimine. Linn planeeritakse toimiva eluorganismina, mis ei tarbi üle, vaid on säästlik ja puhas. Uute majade ehitamisel mõeldakse suurema pildi peale. Näiteks mõeldes läbi lasteaia- ja koolivõrgu. Nii ei pea lapsevanemad lapsi linna teise otsa vedama, vähendades seeläbi koormust liiklusele. Liites ühe kärje teiste kärgedega, et oleks võimalik liikuda mitte sunnitud vedusid tehes, vaid enda ja tervise jaoks, ise, turvaliselt ja mõnuga.

• Pargid ja tänavad aktiivse elu edendajaks. Linnaruum on enamat kui jupp asfalti autodele liiklemiseks, nagu seni oleme harjunud. Kvaliteetne tänavaruum on meie kõigi eluruum. Seal on inimesed, sest seal saab kõndida, rattaga liigelda, seal on turupaviljonid-müügikioskid, tänavakohvikud, varjualused lõunatamiseks või väliruumis töö tegemiseks. Tänavatasand on rohelusega ja pargilikum. „Rohkem kui lihtsalt tee“ printsiip ehk tänavad inimestele.

• Atraktiivne ruum toob inimesi juurde. Anname inimestele vabaduse ise valida selle liikumisviisi, mida ta vajab, loome keskkonna jalgsi, rattaga ning ühistranspordiga liikumiseks. See omakorda vähendab ummikuid, tehes nii head tänavaruumi nautivast kaaskodanikust autojuhi liitlase, mitte vastase ning suurendab liikumiskiirust teedel ja ühistranspordil.

• Kvaliteetne linnaruum teeb linna kriisikindlamaks. Linnaruum, kus inimesed saavad nautida vaba aega ning ise liikuda, annab meile suurema kriisikindluse ka tervisekriisides, kus sotsiaalse distantseerumise vajadus tekib ohu vähendamisel. Tänases linnaruumis on selleks vaid pargid või üksikud piirkonnad, kuid linnaruum, mis mõeldud ise turvaliseks liikumiseks, annab palju juurde, muutes Tallinna väga atraktiivseks elukohaks.

• 15 minuti linn. Oluline eluks vajalik on 15-minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. See on mugav ning vähendab sunnitud sõite ja CO₂ heitmeid. Olgu neid kohti mitmeid, Põhja-Tallinnast Lasnamäeni. See on 21. sajandi linn juba mujal maailmas.

• Linn kui ühine eluruum: vaba aja alad. Linn vajab loodusega koosolemiseks palju rohkem rohelust ning kohti, kus igaüks saab pere või sõpradega aega veeta. Eesmärk peab olema linna rajada 80 perepikniku ala, kus rohelust nautida. Täiendavalt on rohealadel loodud toetav infrastruktuur – mugavad varustuse rentimise võimalused sportimiseks, pereürituste korraldamiseks varjualused, elektritoide, seadmed ja nii edasi. Sama põhimõte peab olema ka parkides, need on looduses olemiseks, mitte aia tagant vaatamiseks.

• Avatud kasutusse tuleb tuua kõik spordiväljakud. Et oleks teada, millal mingi väljak on lastele või suurtele mängimiseks vaba, saab registreerida ennast digitaalselt. Nii on pealegi ka alati selge, kes mille kasutamise eest vastutab. Selliselt saab avalik taristu mitte kurvalt kaugelt vaatamiseks, vaid liikumiseks ning kõigile 24/7 kasutamiseks, kui on vaba.

• Mere avamine linnale: merepromenaadi loomine. Tallinna 46 km merepiiri tuleb avada inimestele ja siduda üheks terviklikuks jalgsi ja rattaga kulgemise promenaadiks. Vajalike ühendusteede, rohekoridoride, sildade ja maakorralduse muutmine. Tallinna maraton mööda rannikut. Promenaadi sidumine ümbritsevate aladega iga 50 m tagant asuva läbipääsuga. Avarad rohekoridorid igasse linnaossa, mis seovad kokku nii ranniku kui ka linna erinevad tähtsamad sihtpunktid, pargid, metsad ja teised väiksemad rohealad.

• CO₂-säästliku ehituse maailmalinn – Tallinna uued arendused on kohalike materjalide nägu. Nii aitame rohepöördel jõuda Eesti majandusse ja ettevõtjateni. Eesti ettevõtjate parima kompetentsi ja disainerite visiooni kehastus. Pariisi eeskujul on Tallinnas eesmärk vähemalt 50% uushoonetest rajada puidust. Selleks on linna enda tellimused puidu kasutamist soosivad. Samuti ka eraprojektides on eelistatud materjal maa-pealse osa rajamisel puit. Puidu kasutus vähendab stressi ka linnalises keskkonnas. Puidust hoonete ehitamine on Tallinna pärand, miljööalade unikaalne väärtus, mida tuleb tulevikus taasluua. Puidu kasutamisel saame rakendada kohalike puitmajatehaste parimat kogemust ja kvaliteetseid innovaatilisi terviklahendusi.

• Jäätmevaba linn. Sorteeritud jäätmete vedu on tasuta. Selle kompenseerib sorteerimata jäätmete veo hinna mitmekordistamine. Sorteerimise täiendav motivaator võib olla näiteks vaucher süsteem, mille abil saab toetada 100% taaskasutatud materjalidest toodete ostmist.

• Toidu tootmine linnas – Tuleviku linn on puhas ja ökoloogiline. See on rohepöörde osa ning otsene kasu meie tööjõuturule. Jätkusuutliku toiduga varustatuse loomiseks on maailma linnades üha levinum trend, milleks ka Tallinnas on ideaalne võimalus. Siin on palju konkreetse kasutuseta rohealasid, mida on võimalik kasutusse võtta asumi elanikele aiasaaduste kasvatamiseks. Suuremal skaalal on võimalik toidu tootmist kavandada näiteks laohoonetesse või tulevikus kasutuseta parkimisgaraažidesse, luues tingimused taimede kasvatamiseks tehisvalguse ja automatiseeritud kastmissüsteemide abil.

• Ristkasutuses kvartalite rajamine. Linn on elav, kui seal on inimesi 24/7. Soodustame äri, kaasaegse müravaba ja saastevaba tootmise ning elamispindade läbipõimitud planeerimist. Ülemiste City, Noblessneri, Telliskivi, Põhjala kvartalite eeskujul. Selline mudel lisab turvalisust, kuna keegi on kogu aeg kohal, loob uusi põnevaid kohtumispunkte ning elavdab majandust. Parkimiskohti saab ristkasutada ja seeläbi vähem rajada.

• Energiatõhus linn. Päikesepaneelid ei pea olema igal hoonel üksikult, vaid terviklike parkidena suuremate kvartalite peale ühiselt. See on rohepöörde osa ning elavdab eesti majandust. Tootmise või serverite jääksoojus kütab kortermaju või siseruumidesse rajatud automatiseeritud põllumajandust. Elukeskkond on mitmekesine ja vaheldusrikas.

• Parkimisnõuete toomine 21. sajandisse. Maa-aluste suure CO₂ emissiooniga betoonparklate mahu vähendamine läbi miinimum parkimisnõuete kaotamise. Kohustus koos elupinnaga parkimiskohti arendada muutub drastiliselt. Me kaotame inimestele kohustuse osta parkimiskoht ilma valikuta ning kaotame kinnisvaraarendajatele vajaduse neid luua ka nõudluse puududes. Linnaplaneerimisel määratleme mõõdupuu, kas planeering toob kaasa sunnitud sõite „emme ja issi bussijuhina“ või võimalust ise liikuda. Eelistame plaane, mis annavad ise liikumise võimaluse ja loovad head linnaruumi 8- kuni 80- aastasele.

• Hoovide terviklik korrastamine – Kvartalisisesed kortermajade hoovid peaks olema kõigi ümbritsevate elanike ühine vaba aja veetmise ja roheluse ning vaikuse nautimise oaas. Inimesed peavad saama parkida seal, kui soovivad. Seal peab saama ka elada, mängida – olla hoovis. Toetame „hoovid korda“ meetme laialdasemat kasutamist terviklike haljastuse ja maastikuarhitektuuri näidislahenduste väljatöötamisega, rattaparklate, valgustuse ja muude väikevormide rajamiseks.

• Tallinna heakord peab paranema. Pealinn ei pea kevadel olema tolmupealinn ja talve tulek üllatus vaid autobaasimeestele. Linna heakorda panustame pidevalt enam ja otsime selleks loodusäästlike lahendusi, et meie kodulinn oleks ilus ja pale puhas.

Linnaosad on omavahel ühendatud kiire, mugava ja andmepõhiselt uueks loodud ühistranspordivõrgustikuga. Sõit ühest linnaosast teise võtab 15 minutit.

Auto või teise auto omamine on nüüdsest igaühe vaba valik. See pole enam halva linnaplaneerimise pealesunnitud kulu, mis sööb kuni 30% pere eelarvest. Säästetud rahale leiab igaüks ise kasutuse.

Liiklus muutub sujuvamaks: lapsevanemad ei pea lastele mitu korda päevas taksot sõitma. Teised ei pea nende järel liikluses ootama. Lastele on tagatud turvaline ja nende vajadusi arvestav läbimõeldud tänavate võrgustik koolide, ühistranspordipeatuste ja asumite vahel.

Ummikutest vabadel tänavatel jõuavad kiirelt sihtpunktini kiirabi, politsei, pääste ning kohalike ettevõtete olulised kaubaveod. Kullerteenused paranevad, sest pakke saab ukseni toimetada ratastega, vähese müra ja saastega. Täpselt nii nagu seda tehakse teistes kõrge elukvaliteediga linnades Põhjalas ja Euroopas.

Ühistransport on moodne ja puhas ning liinivõrk on tehisintellekti abil dünaamiliselt kohanev. Linn arendab sõidugraafikuid vastavalt inimeste liikumisvalikutele, mitte inimesed ei kohane jäikade bussiliinidega.

Raskeveosed on suunatud ära nii Tallinna sadamast kui ka tänavatelt Muuga ja Paldiski sadamatesse ning Tallinna ringteele. Tallinna linnatänavad saavad raskeveostest vabaks. Vanasadam on linnaga ühendatud uus atraktiivne linnaosa.

Mis probleeme lahendame?

Linn autostub sunnitult

• Ühistranspordi võrgustik ei arvesta inimeste liikumisvajadusi.
• Ühistranspordi kiirused jäävad põhilistel suundadel autode kiirusele alla.
• Puuduvad ühendatud, kiired ja ohutud rattateede magistraalid.
• Koolide, lasteaedade, tervisekeskuste, rohealade ja teiste oluliste avalike sihtpunktide kvaliteet ja paiknemise tihedus on väga erinev, mis suurendab linnasisest pendelrännet ja haridusturismi.
• Emmed ja issid on lastele bussijuhid, kulutades sunnitult oma aega ja koormates liiklust.
• Paljudele elanikele on auto omamine pealesunnitud kulu, mis raiskab ligi 30% keskmisest sissetulekust, mida saaks kasutada muul otstarbel.

Inimene ei liigu ise

• Ühiskonna nõrgemad liikmed (lapsed, eakad, puuetega inimesed, lastega emad) ei tunne end linnas turvaliselt.
• Kõnniteed ja rattateed on kitsad, väga suur müra, talvel jääst puhastamata, auklikud, kõrgete äärekividega.
• Ka väga lühikesed vahemaad läbitakse autoga, mida saaks lihtsalt läbida jalgsi/rattaga.
• Laste seas väga suur rasvumine varases eas – ligi 25% esimese klassi minejatest.
• Eakad on vähese liikuvuse nõiaringis, vähene aktiivsus ja sellele lisanduv trauma võib tähendada, et inimene jääb tubaseks, liigub veelgi vähem ja nõiaring süveneb.
• Ligipääsetavus haiglate ja tervisekeskusteni ja teiste avalike hooneteni on kehv ja läbimõtlemata, ühistranspordi peatused ei asu loogilistes kohtades.

Visiooni elluviimise strateegiad ehk kuidas me seda teeme

8-80 printsiipi järgiv tänavate disain

• Nii 8- kui ka 80-aastane saab iseseisvalt linnas vajalike teenusteni ohutult kohale. Rattateed on eraldatud sõiduteedest, et kaitsta rattaga sõitjaid autoga sõitjate eest. Kõnniteed on eraldatud rattateedest, et kaitsta jalakäijaid ning tõsta rattasõidu keskmist kiirust. Lapsed saavad ise jalgsi ja rattaga ohutult kooli ning lastele lisaks tõuseb eakate aktiivse liikumise osakaal.

Ühendatud rattateed ja terviklik rohevõrgustik

• Katkematu rattateede ja rohekoridoride võrgustiku väljaehitamine. Rattateid ehitab linn järgides Tallinna Rattastrateegiat, alustades kõige olulisematest liikumiskoridoridest kodukoha ja töökohtade vahel. Täpselt nagu eksperdid on soovitanud. Rattateid ei rajata rohealade ja kõnniteede arvelt, vaid leitakse võimalused olemasoleva liiklusruumi ümberorganiseerimiseks.

Paljude keskustega ühendatud linn

• Kaasaegne linn on paljude 15 minuti keskustega. Planeerimisel ja liikuvuse korraldusel loome keskuste ümbruses ja omavahel ühendatud võrgustikega linna. Tekib kärglinnastruktuur, mis vähendab oluliselt pealesunnitud pendeldamist. Tallinna asumid leiavad taas oma näo, sest kui kõik teenused on 15 minuti aktiivse liikumise kaugusel, on tänavatel taas inimesi: lapsi, kliente, töötajaid, väärikas eas inimesi.

Reaalajas linn ei maga

• Linna liikuvuse kvaliteedi tõstmiseks, inimeste stressi, ummikute vähendamise ja aja kokkuhoiu eesmärgil kasutame linnas liikujatelt kogunevaid suurandmeid. Paneme linna liiklust, tööleminekuplaane, asutuste avamis- ja sulgemisaegade ettepanekuid juhtima ja koordineerima tehisintellekti. Tegutseme erasektoriga koostöös. Isikuandmete kaitse on prioriteet. Linna andmed on anonüümsed, kogutakse „once only“ printsiibil ja need on kõigile vabad. Avaandmed on ettevõttetele uueks tooreaineks digiajastul. Selle aitab uute teenuste ja toodete ehitamisel, mis tagavad elanikele veelgi paremad kaasaegsed teenused.

Uus ühistranspordi võrgustik – võtame ette puhta lehe ja joonistame hetke andmeid kasutades mugavaks kogu liinivõrgu, arvestades viimase 30 aastaga tekkinud uusi elupiirkondi ja olulisemaid sihtpunkte nii töötamiseks kui vaba aja veetmiseks. Kaasaegne ühistransport peab vastama inimeste reaalsetele liikumistele ja vajadustele; olema paindlik ning ühendatav teiste transpordivahenditega, näiteks elektritõukerataste või isejuhtivate autodega. Võtame siin eeskujuks teiste seas Tartu, kus kogu ühistranspordivõrgustik korraldati ümber kasutades mobiilioperaatorite liikuvusandmeid.

Ühistransport kasvavaks liikumisviisiks – kiire tramm või linnasisene rong ja busside ekspressliinid linnaosade põhilistel ühendusteedele. Ehitame välja Tallinna katva moodsa isejuhtiva trammivõrgu TallinnaTramm+ Uued trammiliinid katavad põhilisi liikumissuundasid Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe ning Pirita suunal. Seome linna tiheasustuspiirkonnad ja lähimad eeslinnad. Lisaks Kesklinna ringliin, mis teeb hõlpsaks linlaste ja turistide liiklemise kesklinnas. Laiendame Tallinna trammide võrgustiku linnapiiride naaberomavalitsustesse. Suure külastatavusega avalikud hooned nagu uus Tallinna Haigla, riigigümnaasiumid, Linnahall jt arendatakse välja koos kiire ja kvaliteetse ühistranspordiühendusega.

Kiirem ligipääs Laagna teele – Lasnamäe vajab paremat ühenduvust ülejäänud linnaga ning sel kümnendil hakkame rajama uusi trammiliine. See käib mitmes etapis. Esimese asjana ehitame välja Laagna tee bussipeatustesse uued soojad kinnised ootepaviljonid koos eskalaatori ja liftiga. Inimestel peab olema võimalik  ühinstransporti väärikalt kasutada. Samal ajal loome inimestele paremad ühendused kodudest Laagna tee peatustesse saamiseks: vaatame andmepõhiselt ümber olemasolevad bussiliinid, teeme korda rattateed ja kõnniteed, võtame kasutusele linna rattalaenutuse ning teeme koostööd erasektoriga elektritõukerataste suuremaks kohaloluks. Nii saab rohkem inimesi kerge vaevaga Laagna tee peatustesse. 

Metroobuss Lasnamäelt linna – Enne uute trammiliinide valmimist Laagna teel võtame kasutusele metroobussid. Need on suuremad ja kiiremad ekspressbussid, mis saavad inimesi viia kiirelt ja mugavalt tööle ning tagasi. Seda on trammillinide rajamise eelsammuna kasutatud ka mujal maailmas, näiteks Helsingis. See aitab luua reaalse muutuse kõigest aasta jooksul, kasvatades ühistranspordi kättesaadavust ning kasutust ja aitab luua nõudlust valmiva trammiliini jaoks. Rajatav taristu – ootepaviljonid, tõstetud platvormid invatoolide jaoks bussipääsemil – võetakse kasutusele trammiliini jaoks.

Peatänavate projekt

• Paberilt linnaruumi! Realiseerime seni riiulile tolmama jäänud ja eitamiks koostatud asjatundlikud arengukavad ja strateegiad. Teeme vajalikud otsused ja palkame parimad spetsialistid viima ellu Tallinn 2035 arengustrateegiat, Peatänava ja Putukavälja projekti, Tallinna rattastrateegiat ja Rattaringluse projekti.
• Loome Tallinna kesklinnas mitmes etapis jalgsi ja rattaga liikujate eelistusega ala. Poed ja ärid saavad nii rohkem kliente, linnakodanik saab jagatud ruumis aega veeta ning pidupäevadel saame suuremaid pealinna ja Eestit tutvustavaid sündmusi korraldada. Kesklinna magistraalidest saavad taas tänavad ja platsid – meie kõigi ühine elutuba.

Vanalinna taaselustamine

• Koroonakriisis turistidest tühjaks jäänud vanalinn näitas, kui vähe kohalik seal aeg veedab ning kui haavatav see linnaosa on. Toome elu Vanalinna: toome sinna rohkem lasteasutusi, loome neile väliruumi tegevusi: rajame Vanalinna arhitektuurikonkursiga roheala koos esindusliku laste ja noorte mänguplatsiga.

• Tagame jalgsi käimiseks ning rattaga sõitmiseks turvalisema keskkonna kui täna. Suurendame ligipääsetavust kõigile, muutes kõik Vanalinna tänavad Viru ja Harju tänavate eeskujul äärekividest vabaks mugavalt jalgsi läbitavaks. Lisame pinke, konteinerhaljastust, prügikaste jt vajalikku linnamööblit, et muuta tänavad kohaks, kus peatuda ja aega veeta. Analüüsime Toompea põhjapoolse külje ligipääsetavuse suurendamist lifti lisamisega.

• Leiame erasektoriga koostöös viise, kuidas pakirobotid või jalgratastel kullerteenused saavad Vanalinnas kaubikute asemel pakke toimetada. Küsime, kuidas arvestada kohalike elanike soovidega linnaosa kujundamisel.

• Toome kohalikele mõeldud üritusi Vanalinna, loome kohalike vaba aja veetmise ja sündmuste toimumise ruumi näiteks iga-pühapäevase mahetoiduturuga. Aitame käivitada tänavafestivale, üritusi.

Öölinnapea rolli loomine. Öös on elu: kui koroonakriis on kord seljatatud, on inimesed taas kohvikutes, restoranides ning paljud ka hilisööni. Kuidas tagada tasakaal tänaval käiva melu, tänavas elavate inimestega ning eri huvidega? See on majandusharu, mis on praeguses kriisis väga valusalt lüüa saanud: nüüd, rohkem kui varem, on linnal võimalus, suisa kohustus tähelepanu pöörata toitlustusasutustele ning kontserdikohtadele.

Ettevõtjate, linnakodanike ning avaliku võimu suhtlus peab olema pidev ning aitama kasvada kvaliteetsel linnaelul. Tänane olukord, kus avalik võim linnas suhtleb ettevõtjatega vaid paberlike käskude–keeldudega, ei loo head linnaruumi ja sidemeid, millest võidaks linnakodanikud.

Hea linn, kus eluks vajalik veerandtunni kaugusel on, peab olema tihedalt asustatud ja seda eriti linna südames. Aitame linnavõimuna eraarendajatel ehitada linna tihedamaks: julgustame südalinnas ehitama, arvestades linna visiooni, miljööväärtuslikke piirkondi ning arhitektuurilist tervikut.

Universaalse linnaruumi põhimõtetest lähtuv linnaruum peab olema arusaadav, mugav ja turvaline nii linnakodanikele kui külalistele.

Käivitame rattaringluse

• Praegune linnavalitsus on korra juba näidanud oma tahet ja oskusi rattaringlusega. Teeme korraliku rattaringluse: piisava tihedusega laenutuspunktid, mis on ekspertide soovituste järgi paigutatud ning mille tulekust on õigel ajal ja viisil inimestele teada antud. Rattaringlust toetavad Rattastrateegia järgi rajatud uued turvalised jalgrattateed. Kõigi huvides kutsume regulaarselt elektrirataste ja tõukerataste liiklejaid üles ohutult liiklema ning autojuhte ja jalakäijaid austama. Toimiv eeskuju on olemas nii Põhjamaade pealinnades kui ka Eestis – Tartus.

Rajame koos laadimispunktidega kaetud rattaparklad kõigi koolide ja teiste suuremate avalike hoonete ette. Ise rattaga kooli tulev laps peab saama oma ratast ka turvaliselt hoiustada. Samuti toetame korteriühistute juurde turvaliste rattaparklate rajamist „Hoovid korda“ programmi raames (ka mitme ühistu peale).

Emad isad ei pea enam mitu korda lapsi päevas autoga vedama. Teised ei pea ummikutes nende taga ootama. Loome targa koolibussisüsteemi, rakendades praegused liinid maksimaalselt ning vajadusel lisades uusi liine. Põhimõte on lihtne – emme ja issi võivad, aga linnavalitsus ei sunni neid enam lastele taksosõitu tegema. Me eelisarendame võimalusi linna transpordivõrgustiku korraldamisel, et kooliealine laps saab iseseisvalt ja ohutult vabas õhus minna kooli, trenni, huviringi, parki või randa. Paneme rõhu lasteaedade ja koolide planeerimisele, et lõpeks haridusturism kodust linna teises otsas asuvasse kooli. Seal, kus vaja, käivitame nõudepõhised koolibussid – nn „kooli-bolt“. Nii vähenevad sunnitud veod ja linnas ummikud.

Pargi ja reisi 2.0 – suuname lähivaldadest saabuva suure autokoormuse linna piiril paiknevate pargi-reisi keskustes ümber kiirele ühistranspordile või rattamagistraalidele.  Analüüsides inimeste elu-, töökohtade ja koolide paiknemist, kaardistame olulised sõlmpunktid keskuste tekkimiseks. Tekib uus inimesi ühendav ala linna piiril – harutee ja kogunemispunkt, kus laps liigub ise kooli ning vanemad oma teed tööle. Keskustest kujunevad atraktiivsed arendusalad, kuhu tekivad kohvikud, väikepoed, kaugtöö keskused, autopesulad ja muud sobivad teenused.

Uued liikumise sõlmpunktid ühendavad Tallinna lähivaldadega üheks süsteemiks ning vähendavad autode koormust Tallinna tänavatel. Jalgrattaga 7-15 km linna sõitmiseks on soovijatele võimalused loodud täpselt nagu Põhjamaades ja Euroopas.

Ligipääsetavuse ja mugavuse tõstmiseks eakate, ratastoolis ja lapsevankriga liikujatele viime kõik ühistranspordipeatused maksimaalselt asutuste uste ette, kavandame läbivalt 0 cm äärekivid ning tagame maksimaalses ulatuses kõnniteedel piisava laiuse mugavalt teineteisest möödumiseks. Uue Tallinna Haigla ning muude oluliste objektide puhul planeerime võimaluse liikuda maksimaalselt mugavalt ka ühistranspordiga.

Terviklik lähenemine tänavate rekonstrueerimisel – koordineerime tänavate remontimisel kõigi torustike ja võrkude rajamise ja taastamise vajadused, et inimeste elu oleks ehitustegevusest häiritud minimaalse võimaliku aja, mitte kord kuus iga trassi eraldi vahetamiseks.

Kvartalisiseste tänavate liikluse rahustamine. Kõik peavad saama turvaliselt liigelda, kindlasti ka kohalikud elanikud, kui meie vaid nende kodukandist läbi sõidame. Loome 30 km/h tsoonid asumites ja kesklinnas, et tagada 8-80 põhimõttel kõigi jalakäijate ning jalgratturite ohutus. Liikluse rahustamiseks saame kasutada haljastust, pinke, väikevorme, kurve, teede kitsendust – ja ka künniseid. Kõigile on tagatud võimalus ohutuks ning üksteisega arvestavaks liikumiseks.

Naabritega ühendatud linn

• Toetame Tallinn-Helsinki tunneli rajamist. Anname uue hoo uuringutele ja eriplaneeringule, et uurida välja püsiühenduse täpsemad lahendused. Uurime ka võimalike kaasaegsete ülikiirete transpordiliikide realiseerimise stsenaariumeid Tallinna ühendamiseks Läänemere regiooni suurlinnadega kiirustel kuni 1000 km/h, nagu Hyperloop ja Maglev.

Kodu on kindlus ja pelgupaik. Koht, kus taastuda ja tunda ennast hästi toetavate lähedaste ja kindlate kodusseinte vahel. Kodulinn peab olema samasugune – turvalisust ja mugavust pakkuv. Linn on keskkond, milles veedame oma päevad ja elu, siin peab olema igaühel võimalus liikuda temale sobivas rütmis. Igal sammul peab saama tunda linna tähelepanu, hoolimist ja hoolitsust oma inimeste vaimse ja füüsilise tervise eest.

Meie eesmärk Tallinnas on tagada aktiivsust toetav elukeskkond, terviseteenuste piisavus, mugav ligipääs terviseteenustele, taskukohane tugi tervise hoidmiseks ja parandamiseks ning asjakohane teave võimalustest ise oma tervist hoida. Just nii, nagu turvalised koduseinad, peab kodulinn hoidma igat linnakodanikku. Tallinna võimalus pealinnana on olla suunanäitaja kogu Eesti Vabariigile innovatiivseid ja hoolivaid lahendusi otsides ja pakkudes. Ühendatud Tallinn soovib olla eeskujuks digitaalsete lahenduste kasutamisel, linna käsutuses olevad andmed võimaldaks juba täna teavitada igaüht personaalselt talle sobivatest kodulähedastest aktiivse liikumise võimalustest või ka avalikest toitumise või muu tervisealaste koolituste toimumisest. Personaalsed teated läheneva tervisekontrolli või vaktsineerimise võimalustest võiks samuti meie igapäevasesse infovoogu tulla automaatselt. Linn ei maga, vaid ehitab kaitsevõrku ja valvab sinu rahulikku und.

Mis probleeme me lahendame?

• Ligipääs pere- ja eriarstile ning taastusravi teenustele on takistatud sobimatute lahtiolekuaegade, transpordilahenduste ja füüsilise ligipääsetavusega – ei pääse arstile.
• Tervishoiuteenuse osutajaid napib ning nad on ülekoormatud – vähe ning ülekoormatud pere- ja eriarstid.
• Puudub asjatundlik toetus tervisemurede märkamiseks ja ennetamiseks ning krooniliste haiguste ja puudest tuleneva abivajadusega toimetulekuks – tagajärgedega tegelemine ja haigusele ning puudele kaotatud aeg.
• Linnakeskkond ei toeta aktiivset elustiili, vaid sunnib tervisemuredele lahenduste leidmise asemel inimesi üksi koju jääma – aktiivset eluviisi pärssiv linnakeskkond.
• Hooldust vajavate pereliikmete eest hoolitsemine on jäetud pere kanda nii füüsiliselt kui rahaliselt – pereliikme pikaajalise hooldusevajaduse koorem pere õlul.

Mis on lahendused?

Parem ligipääs arstile

• Ligipääsu leevendamiseks toetame kõikide pere- ja eriarstide ning taastusraviteenuste osutajate mugavalt toimivat ja ühtset digiregistratuuri, sõltumata teenuse osutamise kohast, kui haigekassa rahastusel või tasulised vastuvõtud. Digiregistratuur on kohandatud vaegnägijatele.
• Leiame võimaluse linnapoolse rahastuse toel terviseriski sattunud patsientidele täiendava ravi pakkumiseks väljaspool tavapärast haigekassa rahastatavate teenuste järjekorda.
• Avame linnakodanike töökohustusi ja liikumisharjumusi arvestades valveperearstikeskused vähemalt igas linnaosas, et töönädala sees oleks võimalik igal õhtul vajadusel perearsti vastuvõtule pääseda. Lisaks tagame nädalavahetustel perearstiteenuse kättesaadavuse vähemalt ühes kogu linna teenindavas perearstikeskuses. (Nädalavahetusel erakorraliselt tekkinud perearsti vajaduse soovime lahendada võimalusel erakorralise meditsiiniosakonna naabruses, et vajadusel oleks lihtne ligipääs täiendavale eriarstiabile.)
• Toetame Tallinna tervishoiuteenuse osutajaid kaug-konsultatsioonide aktiivsel kasutamisel, et hoida kokku patsientide aega arsti juurde liikumiseks ning vältida ebavajalikke visiite, mis panevad patsiendi potentsiaalselt suuremasse viirusesse nakatumise riski.
• Oluline on füüsilise ligipääsu läbimõeldus, mis eeldab tarka linnatransporti, linna transpordi peatuste sobivaid asukohti, ülekäiguradade, kaldteede ja -treppide ning vaegnägijate vajadustega arvestamist. 15 minuti Tallinn tagab juurdepääsu igale linnakodanikule jalgsi või transpordiga kiiresti ja mugavalt.

Pere- ja eriarstide ülekoormuse vähendamine

• Moodsad multifunktsionaalsed tervisekeskused linnas moodustavad võrgustiku, mis igas linna asumis tagab tervishoiuteenuse olemasolu ja ligipääsu. Tagame lisaks esmatasandi teenustele erinevate uuringute teostamise võimaluse kohapeal, samuti enim vajavate eriarstide vastuvõtud, et inimesed ei peaks suurtesse haiglatesse minema ning saaks vajaliku abi kodulähedasest tervisekeskusest.
• Tervisekeskustes on integreeritud sotsiaalteenused, mille järele on paikkondlikult suurim vajadus. Need teenused on sotsiaalnõustamine, sealhulgas sõltuvusprobleemide korral, võlanõustamine, pereteenused ja -nõustamine ning psühhosotsiaalne abi. Lisaks on tervisekeskustes taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus tagatud. Muu hulgas füsioteraapia, logopeediline tugi ja psühholoogiline nõustamine. Tervisekeskused võivad pakkuda ka muid vajalikke tervise- ja heaoluteenuseid, nagu toitumis- või liikumisalane nõustamine, ravipediküür jne.
• Uue Terviselinnaku (Tallinna haigla) loomine koos linna haiglate ühendamisega ühtseks koostoimivaks võrgustikuks ning erasektori, teaduse, arenduse ja uurimise potentsiaali väljaarendamiseks, mis muudab Tallinna Põhjamaade terviseinnovatsiooni üheks keskuseks. See võimaldab luua Tallinna maailma enim areneva ja ressursimahukaima valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tippkeskuseks koos areneva tervishoiuteenuste ekspordiarendusega  – tulemuseks on linna jõukus ning suurem valik häid spetsialiste Eestis tervikuna.

Tagajärgedega tegelemise asemel ennetus ning haigusele ja puudele kaotatud aja vähendamine

Varajase märkamise ja ennetuse kaudu on võimalik võita aega kroonilistelt haigustelt ning puudelt, iga päev mittemärkamist ja mittetegelemist on inimesele kaotatud kvaliteetaeg tema elust.

• Anonüümsete digitaliseeritud suurandmete analüüsimine ja linnakodanike kasuks rakendamine. Tark linn juhib ennast ja inimesi stressivabamalt käituma, pakkudes inimesele teavet võimalike ummikute, sihitatult aga lastega peredele pereürituste, vanemaealistele näiteks muuseumi soodussissepääsu või linnaosa laada toimumise aja ja koha kohta. Sellise suurandmetele tugineva elanikkonna teavitamise kaudu saab muuta inimeste liikumisharjumusi tervislikumaks, aga ka kogu linna paindlikumaks ning inimeste harjumusi arvestavamaks.
• Loome kogukonnaõe/tervisejuhendajate ametikohad linnaosade sotsiaalosakondade juurde tegelema pikaajaliste patsientide ja klientidega, kes vajavad perearsti pidevat tähelepanu. Hoiame kroonilist haigust põdevad, puudega inimesed ja sõltuvusmurega inimesed läbi kogukonnaõe /tervisejuhendajate aktiivsetena ning võimalusel koolis ja tööturul. Kogukonnaõde/tervisejuhendaja hoolitseb kogukonnas terviseteadliku käitumise võimalustest teavitamise eest ja pakub asjatundlikku tuge tervise ja elustiili valikutes. Muu hulgas selgitab meestele vajadust käija tervisekontrollis ning meenutab vanematele, et laste tervisekontrollid on nende lapse tervise heaks.
• Koolitervishoiuteenus on viis hoida koolis käivad lapsed terviseteadlikud ning suunata neid vajadusel eriarstide vastuvõttudele. Viime tervishoiuteenuse lasteaeda, kus lapsed, vanemad ja õpetajad ei ole saanud seni tervisealast tuge. Tagame koostöös lapse vanemaga laste tervise- ja arenguhindamise ning vajaliku toe, ka siis, kui vanem ei märka/oska ise abi otsida. Tagame haridusliku erivajadusega õpilastele ettenähtud teenused lasteaialastele.

Aktiivset eluviisi toetav linnakeskkond

• Tagame liikumisharjumuse kujundamise igas koolis ning võtame eesmärgiks, et iga Tallinna kool on liitunud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga või tagab muul viisil aktiivse sekkumisega laste liikumisharjumuse kujundamise. Sama oluline kui akadeemilised teadmised, on iga lapse haritus isiklikust hügieenist, tervislikust toitumisest, une ja puhkuse vajalikkusest, nagu ka liikumise tähendusest kehale ja vaimsele tervisele tervikuna. Tagame, et haridusasutused annavad need alusteadmised igale õpilasele.
• Laste vaimse tervise kaitseks ja kiusamise ennetamiseks tagame iga Tallinna kooli ühinemise kiusamisvaba kooli programmiga (KIVA) ning julgustame lasteaedasid programmiga ühinema. KIVA annab õpetajale muuhulgas tööriistad koostööks vanematega ning see aitab parandada laste koduse keskkonna toetust lapse vaimsele tervisele. Kool ja lasteaed võivad kasutada ka muud tunnustatud kiusamist ennetavat programmi.
• Loome asumipõhised peremajad väikelaste ja nende perede toetamiseks ning probleemide varaseks märkamiseks. Peremaja on kogukondlik kogunemiskoht väikelastele ja nende vanematele, kus saab lühiajaliselt ühiselt lapsehoidu korraldada, laste sünnipäevapidusid pidada või kogukondlikult tähistada olulisi tähtpäevi. Lisaks vanemate kogemuste vahetamisele ja aja veetmisele on võimalik saada asjatundlikku tuge ja nõu probleemidele lahenduste leidmiseks. Peremajad pakuvad vanemakoolitusi, perenõustamist ja aitavad leida vanematel vajadusel professionaalset abi laste kasvatamise toetamiseks.
• Aktiivse eluhoiaku jätkamine ja sotsiaalse suhtluse üleval hoidmine on oluline vanemaealistele, kellele oleme kavandanud aktiivsuskonto (A+), mis tagab aastas 200 euro väärtuses erinevate huvipõhiste tegevuste rahastamise.
• Loome kogukonnatreeningu, mille kaudu on võimalik soovijal harrastada või õppida uut spordiala koos oma ala tippudega. Iga soovija sõltumata vanusest saab osaleda 1-2 korda aastas spordikoolitusel, kus lisaks spordiala põhitõdedele tutvustatakse ka sportimisega kaasas käivat toitumise ja muid põhitõdesid. Eesmärk on luua võimekus 5 põhiala (näiteks ujumine, harrastusjooks, suusatamine vm) tutvustamiseks koos proovimisega.
• Linn kui aktiivse eluviisi eestvedaja, andes linnakodanikele igas vanuses oskused aktiivseks eluks. Aktiivsust toetab linna elukorraldus tervikuna, seetõttu on lahutamatu 15-minutiga ühendatud Tallinna peatükis toodu, mis tagab rattaga ja jalgsi liikumise võimalused, kiire, see tähendab 15 minutiga vajalikku sihtpunkti jõudmise, rohealade aktiivsed tegevused ja linnale kuuluvate spordirajatiste aktiivsesse kasutusse andmise.

Pereliikme pikaajalise hooldusevajaduse koorem pere õlul. Meie reegel on – tööinimene oma töökohal ja professionaalne teenuseosutaja abivajava pereliikme juures

• Kogukonnaõe/tervisjuhendaja ülesanne on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahelist tühimikku täita ning iga tervislike erivajadustega või vähemalt 65-aastase inimese võimaliku abivajaduse hindamine läbi viia. See annab inimesele ja lähedastele võimaluse planeerida koduse abivajaja võimalikke muutusi ning olla neiks valmis. Samuti annab see teadmise linnale, millist abi konkreetne inimene vajab, et mitte langeda suuremasse abivajadusse. Selline lähenemine võtab arvesse inimese koduse ja/või töö keskkonna, perekonna abistamise võimalused ning linna enda võimalused.
• Tagame teenused, mis lähtuvad konkreetse inimese olukorrast ja mida osutavad selleks ettevalmistuse saanud teenuseosutajad. Teenuse eest tasumine on sõltuvalt abi ulatusest ja inimese olukorrast, sealhulgas maksevõimest jagatud riigi, linna ja inimese enda vahel.
  • Erivajadustega lastele tuleb teenuseid osutada eeskätt lasteasutuses, kus ta peamiselt viibib, nii peaks vajalike hariduse tugiteenuste ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine toimuma võimalusel lapse koolis või lasteaias, et vähendada vanema koormust logistiku ja transporditeenuse osutajana. Lastele tuleb planeerida ja osutada linna teenuseid, st hariduse tugiteenuseid ja puudega laste tugiteenuseid ühe hindamise ja planeerimise tulemusel. Vanemale peab olema kättesaadav ühe taotlusega kogu teenus, sh puudega lapse lapsehoid ja tugiisik. Kool ja lasteaed peavad vajadusel tagama abiõpetaja. Kodukohandamine enne kui hooldusele.

• Kodukohandamine ja isiku- ning koduhooldusteenused tuleb vanemaealistele vajaduspõhiselt varakult osutada, et ennetada asutusse hooldusele saatmist, välja arvatud juhul, kui see on kliendi põhjendatud valik.

Ühendatud Tallinn on mugav kodu kõigile, pakkudes sobivat ligipääsu avalikus linnaruumis, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ning kultuuriüritustele.

Ühendatud Tallinn kohandab vanemaealiste kodud ja tagab koos toetavate teenustega oma kodus elamise kuni inimene seda soovib, tagab üheukse ligipääsu arstiabile ja sotsiaalhoolekandele, korraldab kodu- ja asutusepõhised teenused vastavalt vajadusele. Kaasab vanemaealised aktiivselt osalema ühiskonnas ja ka linnajuhtimises. Pakub aktiivsuskonto toel tuge aktiivseks osalemiseks. Uus eakus on aktiivne ja tegus, keegi ei pea tundma ennast üksi. Loome põlvkondade majad igasse linnaosasse. Põlvkondade vaheline koostegemine arendab ja annab kogemusi, mida muidu ei omandataks. Loome võimalused linnaosades eakate päevakeskuste, hooldekodude ja pansionaatide rajamiseks, et tekiks konkurents eakatele pakutavate teenuste turul, tuues kvaliteedi tõusu, järjekordade kadumise ja hinnalanguse.

Mis probleeme me lahendame?

Eakusega kaasnevad tervisemurede suurenemine, sellega seoses aktiivsuse vähenemine, sotsiaalne isoleeritus, täiendav teenuste ja- hooldusvajadus, diskrimineerimine tööturul ning paljudel juhtudel mure majandusliku toimetulekuga. Majandusliku toimetuleku risk muutub hüppeliselt suuremaks üksi elavate vanemaealiste jaoks. Pension katab Eestis keskmiselt 30% varasemast sissetulekust ning see ei võimalda säilitada varasemat elustiili, aktiivset osalemist kultuuri- ja spordisündmustel ning hoolitseda oma liikuvuse ja tervisliku toidulaua eest.

• Vanemaealiste peamised mured on majanduslik toimetulek koos vahendite puudumisega aktiivseks osalemiseks kultuuri- ja spordiüritustel ning üksindus ja sellega kaasneva sotsiaalse isolatsiooni riski järk tõus tööelust eemale jäämisel – majanduslik toimetulek ja eaga kasvava sotsiaalse isolatsiooni risk.
• Eakusega kaasnevad riskid tervisele ja hooldusvajaduse kasv takistavad toimetulekut – füüsilise ja vaimse tervise riskide ennetamine ning vähendamine.
• Erivajadusega inimestele on abi kättesaamine keerukas ning tervishoiu, hariduse, sotsiaalhoolekande ning töötukassa vahele eksimise võimalus suur – üks uks vajaliku toe ja abini.

Mis on lahendused?

Majandusliku toimetuleku parandamine ning eaga kasvava sotsiaalse isolatsiooni riski vähendamine

• Sotsiaalse aktiivsuse säilitamiseks loome aktiivsuskonto A+, tagamaks 200 euro ulatuses aastas ligipääsu aktiivsetele tegevustele, mida inimene ise valida saab. Linnale on kulu 19 miljonit, kuid kasu on pensioniikka jõudnud inimestele, kes saavad oma liikumise, tervise ja kultuurivajadusi rahuldada ning püsida aktiivsed ja sotsiaalsed.
• Seisame riigis keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmise eest, et tõsta pensioniealiste igakuist sissetulekut.
• Jätkame iga-aastaselt pensionäride rahalist toetamist 125 euroga aastas.
• Ligipääsetavust toetab füüsilise juurdepääsu tagamiseks 15 minuti linna kontseptsioon, mis tagab ligipääsu jalgsi või ühistranspordiga, taskukohase juurdepääsu avalikele asutustele, teenustele ja on asumikeskne. Ligipääsetavuse teine mõõde on sobivate juurdepääsude loomine ning kolmas asjakohase ja kättesaadava teabe viimine elanikkonnale.
• Väärikate Ülikooli tegevuse laiendamine ning sotsiaalselt vähemaktiivsete kaasamine.
• Digioskuste suurendamine vanemaealiste seas, mis aitab olla iseseisev ja saada osa kaasaegse maailma pakutavatest võimalustest, selleks rakendame digimentorid.
• Loome kogukondliku põlvkondade majade lähenemise koostöös laste- ja noorteasutuste ning erasektoriga. Eesmärk on elavdada põlvkondade läbikäimist ja sotsiaalelu harivate ning põlvkondi kokku toovate tegevuste kaudu, mis loovad uusi kogemusi, rõõmu ja lähedust. Näiteks õpetavad noored vanematele arvuti kasutamist, vanemad noortele käsitööd. Eesmärk on anda igale linnaelanikule tunne, et ta on vajalik, seda nii noorele kui vanemaealisele.
• Kaasame vanemaealised Tallinna juhtimisse läbi Tallinna seeniorite kogu, nii linnavalitsuse, linnavolikogu kui linnaosakogude tasandil.
• Jagame tunnustust ja tähelepanu aktiivsetele vanemaealistele kaaslinlastele, vanaemadele ja vanaisadele aktiivse tegevuse, eakaaslaste kaasamise, põlvkondade sidususe loomise ja varasemate ning tänaste tegude eest.

Füüsilise ja vaimse tervise riskide ennetamine ja vähendamine

• Soodustame koduasumi heaolu- ja sotsiaalteenuste arendamist. Toetame sotsiaalset ettevõtlust, sotsiaalset innovatsiooni, kogukonnateenuseid ja vabatahtlike organisatsioone, viies kokku vabatahtlikud ja abivajajad.
• Iga vähemalt 65-aastase linnaelaniku pikaajalise hooldusvajaduse riski hindamine (sh tervis, liikumine, kodukeskkond, ligipääs vajalikele teenustele, majanduslik toimetulek ja inimese toetav võrgustik) kogukonnaõe/tervisejuhendaja poolt ja ennetavad tegevused kodus elamise aja pikendamiseks.
• Kodu- ja isikuhooldusteenuste pakkumine pikaajalise hooldusvajadusega inimestele võimaldamaks iseseisvalt kodus toime tulla ja vältida üldhooldekodus elamist. Kodukohanduse ja vajalike toimingutem nagu elektripirni vahetus või suitsuanduri patareide vahetuse korraldamine.
• Maksame haigekassa rahastusele linnaeelarvest lisa, et tagada hooldusravi vajavatele tallinlastele koduõendus. Toetame päevahoiukohtade teket pikaajalise hooldusvajadusega klientidele.
• Päevakeskuste, väärikate ülikooli teiste vanemaealiste kokku tulemise kohtade tegevuse muutmine proaktiivseks läbi tegevusjuhendajate ja vabatahtlike võrgustiku loomisega, et kaasata enam koduseinte vahele üksi jäänud vanemaealisi aktiivsele tegevusele.
• Ehitame kaasaegse hospiitsi, kus inimene ja lähedased saavad hingehoidu, valuravi ja tuge elu viimastel hetkedel.
• Korraldame ümber ühe ukse põhimõttel toimivaks linna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste taotlemise ja kasutamise, et inimesed abivajaduse korral ei peaks taotlema abi ja külastama eri asutusi ega teenuse osutajaid sama mure korral.
• Sotsiaalteenused on kättesaadavad ajal, kui inimene on sattunud hätta ning teenust pakutakse lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja moel, mis on abivajajale arusaadav, mugav ja väärikust tagav. Näiteks ei saadeta inimest haiglaravilt koju enne, kui on teada, et tal on kodus vajalik tugi ning selle puudumisel luuakse side sotsiaalhoolekandega inimese eest.
• Loome korterelamute juurde parkimiskohad erivajadustega inimestele.
• Rajame koostöös riigi ja erasektoriga igasse linnaosasse kvaliteetsed eakate teenusmajad, mis pakuvad võimalust elada edasi oma kodukandis, ent samas saada oma majast kätte esmavajaliku abi.

Mugav ja kaasaegne linnaruum koos ühistranspordi ja lastele ise liikumise võimalustega on soodsam ja paneb lapsed ise liikuma. Laste ise liikumine kooli ja trenni on nurgakivi tugevama tervise jaoks, oluliselt hoides kokku vanemate aega, kes ei ole sunnitult autojuhid. Lasteaia kohatasu kaotamine jätab suure summa pere vajaduste jaoks kasutada, kohatasu kaotamine on meie plaan. 71 eurot kuus, 854 eurot ühe lapsega ja 1708 eurot kahe lapsega lasteaias on raha, millega saaks igaüks ise pere jaoks vajalikke asju teha.

Haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid pakume ühe ukse põhimõttel ning lapse ja pere vajadusi arvestavalt. Kõigil meil on lisandunud uued vajadused viirushaiguste leviku tõttu. Pered vajavad enam tuge kiire interneti ja iga töötava ning õppiva pereliikme ligipääsu arvutikasutamisele, aga ka tervisele turvalise aktiivse vaba aja veetmise võimalusi.

Meie ettekujutus perede pe(s)alinnast on keskkond, kus igaüks tunneb ennast koduselt pere tulevikule mõeldes. Nii nooreneb pealinn ja siin on lastega perel tore areneda. Noored pered peavad saama tuge, mis julgustab lapsi saama ning säilitama sealjuures töö- ja isiklik elu.

Selleks on vaja paindlikku lastehoidu ja lasteaeda koos toetavate teenustega abivajaduse korral. Aga ka head haridust andvat kodulähedast kooli, mis ühendab nii tervise- kui sotsiaalteenuste vajadusi.

Vanem teeb küll valikuid lapse asjades, kuid teenused ise peavad ühe ukse põhimõttel jõudma lapse juurde, mitte vastupidi. Vanemad ei ole bussi- või autojuhid. 15 minuti linna ja kvaliteetse linnaruumi põhimõtted tähendavad, et nii 8- kui 80-aastane saavad ise turvaliselt liikuma. Kui lapsed saavad ise liikuda, hoiab see nende tervist ning vanemate aega, lisaks annab suuremad valikud toimetamiseks.

Programmi ulatuses peame lapseks kõiki lapsi sünnist kuni 18-aastaseks saamiseni ning nooreks peetakse kõiki 7-26-aastaseid isikuid. Teenuste disainimisel ja pakkumisel on oluline jõuda eri keelt kõnelevate ja erinevate erivajadustega laste ja noorteni võrdselt.

Mis probleeme me lahendame?

• Sotsiaalne-, keeleline- ja elukohapõhine ebavõrdsus hariduses loob segregatsiooni nõiaringi ehk lõhestab ühiskonna, luues takistused noorte tulevikule.
• Pere rahakotti mõjutab lastele ligipääs ja taskukohasus lasteaiale, huviharidusele ja sportimisele.
• Lastele ja peredele pakutavatele teenustele mugava ligipääsu loomine.
• Iga lapse vajaduse märkamine ja toetamine varasest lapsepõlvest alates.
• Haridusliku erivajadusega laste ja puudega laste ebapiisav toetamine.

Mis on lahendused?

Sotsiaalne, keeleline ja elukoha põhine ebavõrdsus hariduses loob segregatsiooni nõiaringi ehk lõhestab ühiskonna, luues takistused noorte tulevikule

• Lasteaia kohatasu kaotamine (sh võrdses mahus eralasteaedade toetamine), ühtsus põhikooli ja gümnaasiumiastmega kohatasu puudumises hariduses. Säästetud raha jääb perele, lasteaia kohatasu on 71 eurot ning aastas 854 ühe ja 1708 kahe lasteaia lapsega, see on suur sääst. Selle raha saab igaüks kasutada oma pere vajaduste jaoks.
• Kvaliteetne riigikeelne haridus algusest, lasteaiast alates. See annab keeleoskuse stressita, mängeldes juba maast madalast, austades ja andes igale lapsele võimaluse tunda oma emakeelt ja kultuuri.
• Kodulähedane kool annab hea hariduse, haridusvõrk on planeeritud terviklikult ning tagab kõikidele lastele ühes vahetuses õppimise, et vanemad ei oleks sunnitud haridusturismiks. Kodukool on usaldusväärne ja kvaliteetne, see on oluline nurgakivi linna arendamisel.
• Võtame fookuse teha korda ja turvaliseks kõikide lasteaedade hoovid – kaasajastame valgustuse, inventari, haljastuse ja muud väikevormid.
• Linnatänavad- ja ruum, kus nii 8- kui 80-aastane saab ise turvaliselt liikuma, nii liiguvad lapsed ise, vanemad ei kuluta aega ega raha sunnitud sõitudele ning laste tervis saab parem.
• Koolitransport, kus veel ise minna ei saa või asjaolud tingivad, on laste- ja peresõbralik. Koolibusside süsteem hõlmab ka olemasoleva transpordi paremat reaalajas toimuvat planeerimist.
• Koolivaheaja maleva võimaluse loomine igale 6.-8. klassi õpilasele soovi korral, tagamaks töötamise kogemuse ja kvaliteetse ajakasutuse.
• Ettevalmistus elukutsevalikuks ja tööellu minemiseks koostöös ettevõtetega, mille eesmärk on tagada igale 9., 10., 11. klassi õpilasele ja gümnaasiumis vähemalt kolme eri valdkonna õpipoisi/praktiseerimise kogemus – plaan Malev 2.0. Selle tulemuseks on igal kooliõpilasel paremad teadmised kutsevalikuks ning ettevõtlusel kontaktid uute talentide leidmisel.
• Tagame liikumisharjumuse kujundamise igas koolis. Võtame eesmärgiks, et iga Tallinna kool on liitunud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga või tagab muul viisil aktiivse sekkumisega laste liikumisharjumuse kujundamise. Sama oluline kui akadeemilised teadmised, on iga lapse haritus isiklikust hügieenist, tervislikust toitumisest, une ja puhkuse vajalikkusest ning liikumise tähendusest kehale ja vaimsele tervisele tervikuna. Tagame, et haridusasutused annavad need alusteadmised igale õpilasele.
• Laste vaimse tervise kaitseks ja kiusamise ennetamiseks tagame iga Tallinna kooli ühinemise kiusamisvaba kooli programmiga (KIVA) ning julgustame lasteaedasid programmiga ühinema. KIVA annab õpetajale mh tööriistad koostööks vanematega ning see aitab parandada laste koduse keskkonna toetust lapse vaimsele tervisele. Kool ja lasteaed võivad kasutada ka muud tunnustatud kiusamist ennetavat programmi.

Laste ligipääs ja taskukohasus lasteaiale, huviharidusele ja sportimisele

• Alusharidust ehk lasteaeda käsitletakse osana ühtsest haridussüsteemist, kohatasu lasteaias kaotatakse.
• Huvihariduse ja sporditreeninguid toetab pealinn 300 euroga aastas igale lapsele sõltumata lapse vanusest (alternatiiv vähemalt alates 3. eluaastast), sest lapse võimetekohaseks arenguks on oluline ligipääs huviharidusele ja sportimise võimalustele, siis kui tema arengutase seda võimaldab ja vanem soovib ning toetab.
• Kooli ja teiste linna asutuste spordirajatiste avatud kasutamine, digi-, mobiilsed viisid nende 24/7 kasutamiseks, et lapsed ja linnakodanikud saaks sportida ja platsid ei seisaks jõude.
• Kool tagab esimese klassi õpilastele täiendavad liikumise tunnid koolipäeva sees koos kvalifitseeritud treeneri juhendamisega, lastele tutvustatakse erinevaid spordialasid.

Lastele ja peredele pakutavatele teenustele mugav ligipääs

• Ühe ukse põhimõtte kasutuselevõtt lastele teenuste pakkumisel.
• Teenuseid pakutakse lasteasutuses, kus laps päeva veedab.
• Reaalajas linn pakub lastega peredele teavet vajalike eaga seotud toimingute kohta, aga ka soovitusi vanematele enesetäiendamiseks ja näpunäiteid laste ürituste kohta.
• Linna- ja eraasutustele laste- ja peresõbraliku märgise andmine.
• Lastega peredele ligipääs perepiletitega vaba aja tegevustele, sealhulgas muuseumid, etendusasutused ja spordirajatised, sõltumata peres olevate laste arvust.

Iga lapse vajaduse märkamine ja toetamine

• Peremajade loomine asumitesse, et toetada vanema oskusi ja märgata laste arengumuresid varakult. Loome asumipõhised peremajad väikelaste ja nende perede toetamiseks ning probleemide varaseks märkamiseks. Peremaja on kogukondlik kogunemiskoht väikelastele ja nende vanematele, kus saab lühiajaliselt ühiselt lapsehoidu korraldada, laste sünnipäevapidusid pidada või kogukondlikult tähistada olulisi tähtpäevi. Lisaks vanemate kogemuste vahetamisele ja ajaveetmisele on võimalik saada asjatundlikku tuge ja nõu probleemidele lahenduste leidmiseks. Peremajad pakuvad vanemakoolitusi, perenõustamist ja aitavad leida vanematel vajadusel professionaalset abi laste kasvatamise toetamiseks.

Haridusliku erivajadusega laste ja puudega laste toetamine

• Abiõpetajate laialdase kasutamise.
• Tugiisikute ja puudega laste lapsehoiuteenuse pakkumise laiendamine.
• Lasteaedades tervishoiu- ja hariduslike tugiteenuse pakkumine.
• Veebipõhine teenuste taotlemine.
• Lapse vajaduste hindamise tulemuste kasutamine samaaegselt haridus- ja sotsiaalvaldkonnas.

Probleemid, mida lahendame:

• Ebavõrdsus hariduses ja ligipääs kvaliteetsele haridusele.
• Noorte tervis ja hoiakud, lapsed ei liigu piisavalt.
• Paremad tingimused õpetajatele ja töötasu tõus.
• Karjäärivalik on valdavalt teoreetiline ning jääb noorele kaugeks.
• Digikirjaoskuse omandamine ei ole pidev.
• Puudub suur terviklik plaan ning haridusvajaduste järgi linna planeerimine.

Mis on lahendused?

Hea eestikeelne haridus algusest

Eesti noorte teadmised ja oskused on rahvusvaheliste võrdlusuuringute põhjal väga head, kuid erinevused vene õppekeelega koolide õpilaste teadmiste tasemes võrreldes eesti õppekeelega koolide eakaaslastega võivad võrduda kuni kahe õppeaasta jooksul omandatud teadmistega. Ebavõrdsuse põhjustajaks on (keelepõhine) segregatsioon, mis algab juba lasteaias ning süveneb kohustusliku põhihariduse omandamise ajal.

Meie lahendus on kvaliteetne riigikeelne haridus Tallinnas alates lasteaiast. Selleks leiame koostöös riigiga lisaraha haridusse, õpetajate palga ning kvalifikatsiooni tõusuks ning vajaliku õppematerjali loomiseks.

Toetada uus-sisserändajate lõimumist läbi hariduse, toetades laste eesti keele õppimist haridussüsteemis.

Kaotame lasteaia kohatasu

Ühtne haridus tähendab ühtsust ka kohatasus. Kui põhikoolis ja gümnaasiumis, isegi ülikoolis saab kohatasuta, ei ole see põhjendatud alushariduses, kui lapsed väiksed ja peredel kulud kasvavad.

Tallinna lasteaia kohatasu on viimase kuue aastaga kasvanud 72% ehk aastas 12%.

Kalendrikuus on kohatasu 71 eurot ja aastas 854 eurot, kahe lapsega perele 1708 eurot. See on suur summa, millega saaks iga pere oma kulutusi katta.

Kaotame Tallinnas kohatasu, see on pealinnale jõukohane ülesanne rahaliselt ning muudame kodulinna perede sõbralikuks.

Kvaliteetne kodukool

Tallinna koolide õpilaste teadmiste ja oskuste tasemete erinevus on Pisa uuringute põhjal võrdne kahe õppeaasta jooksul omandatud teadmistega. Üleilmne pandeemia tõi välja digioskuste ja taristu ebaühtase taseme, mis olulisel määral loob uusi takistusi noorte arengule, kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja seetõttu tulevikuunistuste täitumisele.

Lasteaedade ja koolide ebaühtlane arengukeskkond ei tekita jätkuvalt lastevanemates usaldust ega kindlustunnet, mille üheks tagajärjeks on pealinnasisene haridusturism ja ressursside ebaotstarbekas kulutamine.

• Tõstame lasteaedade ja koolide kvaliteedi taset, mis vastab õpilaste võimetele ja vajadustele. Loome juhtimist toetava ja õpetajatele motiveeriva töökeskkonna, mis muudab kodulähedase kooli nii õpilastele kui lastevanematele usaldusväärseks, turvaliseks ning tagab ühtlaselt hea kohustusliku hariduse kvaliteedi ja digiõppe rakendamise.
• Digitaalsete võimaluste kasvades loome võimaluse, et mistahes materjali saad kasutada mistahes kooli programmist. Järgmises etapis loome pilootprojekti, et mistahes koolis saab õppur digitaalselt aine läbida ja sellekohase kinnituse.

Lapsed ise liikuma – tervislikult, turvaliselt ning vanemate sunnitud autojuhi roll väheneb

2018. aastal läbiviidud koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et ülekaaluliste ja rasvunud õpilaste arvult kuulume me negatiivses mõttes järjestuse ülemisse kolmandikku. Kehalise liikumise näitajatega kuuluvad meie noored pingerea alumisse kolmandikku, st vaid 16% õpilastest liigub iga päev piisavalt, mis on vähemalt 60 minutit. Kehaline aktiivsus on tervisliku eluviisi üks tähtsamaid koostisosi. Kehalisel aktiivsusel on soodne mõju ka vaimsele tervisele.

• Võimaldame igale algklasside õpilasele täiendavaid liikumistunde koolipäeva sees ning igale 4-18-aastasele noorele osalemist spordiringis vähemalt üks kord nädalas (koostöös EOK-ga).
• Tagame olemasolevate koolide ja teiste linna asutuste spordirajatiste kasutamise võimalused 24/7, kasutades digitaalseid innovaatilisi lahendusi.
• Planeerime linnaruumi easõbralikult. Tänavaruum peab olema kvaliteetne, et 8- ja 80-aastane saaks ise ja turvaliselt liikuda. Nii väheneb oluliselt koormus liikluses, emme-issi autojuhi sündroom ning kaovad ummikud kooli ja trenni vedamisest. Liikumine hoiab laste ja suurte tervist ning tõstab elukvaliteeti.

Kui õpetaja silm särab, on tulevik kindel

Õpilaste õpitulemuste saavutamisel mängib olulist rolli õpetamise kvaliteet. Särasilmsed õpetajad loovad kvaliteetse, turvalise  ja koostöise arengukeskkonna. Motiveeritud õpetajate baasvajadused peavad olema tagatud.

• Õpetaja töötasu tuleb tõsta 120%-le Eesti keskmise töötasuga võrreldes.
• Koolidele loome võimalused täiendavate algklasside õpetajate värbamiseks, mis võimaldab koosõpetamist, suurendab iga õppija vajadustega arvestamist ja toetamist ning kaasava hariduse tõhusamat ja toetavamat rakendamist.
• Haridusliku erivajadusega laste toetamiseks loome tingimused vajaliku arvu tugipersonali värbamiseks, et tagada varajane märkamine ning sekkumine lasteaias ja koolis.
• Leiame ja vajadusel loome erinevaid instrumente, mh näiteks vaheaasta kasutamiseks, osalemiseks kvaliteetses ja mõjusas täiendusõppes kogu karjääri vältel või noortele õpetajatele eluaseme ostuks (näiteks Kredexi vahendite kaasamine).

Tallinna planeerimine peab olema seotud haridusvõrguga

Lasteaedade ja koolide avamine ning arendamine peab olema tõenduspõhine ja kooskõlas linna strateegilise arengukavaga ning linnaplaneerimisega. Tänasel juhtimisel puudub ühendatud strateegiline vaade, mille järgi saaks sättida liikuvuskava hariduse arengu ja muutumisega ühe sammu käima.

• Linna haridusvõrgu planeerimisel arvestame trende kuni viiekümne aasta perspektiiviga, mis toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust ning suurendab ressursitõhusust.
• Haridusvajaduse muutus annab sisendi linna üldplaani, selle järgi saab planeerida piirkondi ning liikuvusvõrgustikku. Eesmärk on haridusasutuste loomisel lisada võimalusi ise liikumiseks, mitte sunnitud vedusid.

Noortele võimalus suvel tööd teha ning teadmised kutse valikul

Täna on noortel kaks probleemi – kui tahaks suvel pisut tööd teha, on keerukas seda leida ning hariduses kutset valides pole veel ülevaadet, mis valitavas valdkonnas toimub. Meie plaan Malev 2.1 on lahendus noorte vajadusele, pakub juba õpingute käigus senisest enam kookkupuuteid töömaailmaga, aitab noortel planeerida oma haridusteed ja karjääri ning annab tööandjatele võimaluse noori harides neid endale tulevikus appi saada.

Loome programmi Malev 2.1

• 13-15-aastasena on võimalik 2-3 suve saada tööpraktika erinevates sektorites, mida linn koos ettevõtjatega korraldab ja toetab.
• Noortel oleks töövõimalus kogemuste saamiseks, kutsevalikuks ja taskuraha teenimiseks. Tööandjad saavad kontakti ja tagasisidet oma tulevastelt klientidelt/töötajatelt.

Vanemate inimeste digikirjaoskus vajab pidevat hoolt

Mida aeg edasi, seda enam liiguvad teenused ja informatsioon digitaalsesse maailma. Uued tehnoloogiad ja muutused on kiired. Ühiskond, kus kõik põlvkonnad pääsevad ise oma elu kujundama ja teadlike valikuid tegema, on edukam ja õnnelik.

• Pealinn koostöös riigiga hoolitseb teadlikult ja pidevalt vanemate inimeste uute oskuste omandamise nimel. Digitaalteenuste- ja infole juurdepääs ning kasutamine on Eestis baastase ühiskonnaelus osalemisel, seetõttu on loomulik ja hädavajalik, et ühiskonna suurimate kogemustega liikmed oleks ühendatud võrgustikuga.
• Loome võimalused täiskasvanutele digitaalseks kaasatuseks ning teadlikkuse tõstmiseks infoühiskonna võimalustest ja ohtudest.

Probleemid (tänane olukord):

Tallinna tänane linnavalitsus on ise välja öelnud, et nemad juhivad linna pigem reaktiivselt ehk siis probleemidele tagantjärele reageerides, mitte neid ennetades või veel enam linna tuleviku visioneerides ja kujundades. Paljud head mõtted on spetsialistide ja ametnike poolt paberitele pandud erinevate arengukavade ja strateegiate näol, reaalsed teod aga pigem hüplikud ja arusaamatud. See peab muutuma. Tallinlane ei tunneta täna, mis on Tallinna ambitsioon ja suund. Juhtimine on kauge, kohati ebapädev, bürokraatlik. Sagedad on korruptsioonijuhtumid. Tallinna ettevõtjad ja elanikud ei tunne, et linna juhitakse nende jaoks ja nendega koos.

Meie visioon on muuta linnajuhtimist kõikidel tasanditel:

• Tipptasemel, otsustajate tasandil edasipürgivaks, selget suurt sihti seadvaks.
• Kesktasandil, spetsialistide ja ametnike tasandil asjatundlikuks ja efektiivseks.
• Inimesele lähimal tasandil, olgu selleks linlane kodanikuna või ettevõtjana või kohalikus linnaosakogus, reaalselt toimivaks koostööks – partnerluseks.

Ühendatud Tallinn on juhitud edasipürgivalt, asjatundlikult ja efektiivselt. Pealinna juhtimine on edasipürgiv, teostatud partnerluses linnakodaniku ja ettevõtjaga väärtuspõhiselt parimate spetsialistide poolt. Ühendatud Tallinna juhtimise põhiväärtusteks on efektiivsus, avatus ja sujuvus. Kodulinna kujundatakse koostöös linnakodanike ja ettevõtjatega. Maksumaksja raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja jälgitavalt.

EDASIPÜRGIVUS – Tallinn on tulevikulinn – tallinlane väärib parimat elukeskkonda

Probleemid: Tallinna tänane linnavalitsus on ise välja öelnud, et nemad juhivad linna pigem reaktiivselt ehk siis probleemidele tagantjärele reageerides. Tallinlane ei tunneta täna, mis on Tallinna ambitsioon ja suund. Juhtimine on juhuslik, tundub linlasele kauge, kohati ebapädev, bürokraatlik. Sagedad on korruptsioonijuhtumid.

Meie mõistame linnajuhtide rolli võimaluse ja vastutusena probleeme ennetada, veel enam: linna argipäeva kujundades linna tulevikku visioneerides linna tulevikku aktiivselt kujundada.

Visioon: tallinlane väärib parimat elukeskkonda

• Elaniku jaoks on elu lihtne, mugav ja huvitav, linna juhtimine toimib igal tasandil tõrgeteta.

• Ettevõtja jaoks on asjaajamine sujuv.

• Investori ja külalise jaoks on keskkond ja meeleolu atratkiivne.

Seame suurteks eesmärkideks:

• Kujundada Tallinn ja Helsingi koostöös kaksiklinnana tugevaks Põhjala pealinnaks, regiooni konkurentsivõimeliseimaks piirkonnaks.

• Kujundada Tallinnast maailma innovatsioonipealinn, uute lahenduste, start-upide, ükssarvikute, edukate ettevõtete, innovatiivsete tegijate rahvusvaheline meelispaik.

• Kujundada Tallinnast hea liikuvuse linn: 15 minuti Tallinn – Ühendatud Tallinnas on kõik olulised avalikud teenused ligipääsetavad 15 minutiga aktiivselt liikudes (jalgsi või rattaga). 15 minuti linnas pääseb igaüks ohutult lähedalasuvasse kooli, lasteaeda, rohealale või tervisekeskusesse. Linnaosad on omavahel ühendatud kiire ühistranspordiga, sõit ühest linnaosast teise maksimaalselt 15 minutiga.

• Teha Tallinnast mugava kodu ja põneva elupaiga igas eas linlastele, et tallinlased elaksid kauem, tervemalt ja mugavamalt. Tartu eeskujul võtame kasutusele easõbraliku linnaruumi kujundamise põhimõtte.

• Jõuda aastaks 2030 nii turvalise liikuvuskeskkonnani, et Tallinna tänavatel on 0 liiklussurma.

• Kujundame Tallinna elukeskkonna päriselt (mitte paberites) rohelise pealinna tiitli kandidaadi vääriliseks. Tallinna õhk peab jääma maailma puhtaimaks.

• Koostame Tallinnale kliimakava, mille abil liigume aastaks 2050 CO₂-neutraalse linnani. Kava käsitleb linna energiatootmist, energiatarbimist, -liikuvust ja -juhtimist.

• Hoida Tallinna kogukondade kohtumispaigana, tuua Tallinnasse kvaliteetseid rahvusvahelisi suursündmusi, mis rikastavad kohalike elukvaliteeti, ettevõtlus- ja ajaveetmisvõimalusi.

• Arendame pealinna usaldusväärse professionaalse partnerina koos naabervaldade ja riigi keskvalitsusega.

ASJATUNDLIKKUS (professionaalsus ja läbipaistvus)

Probleemid: Paljud head mõtted on Tallinnas spetsialistide ja ametnike poolt paberitele pandud erinevate arengukavade ja strateegiate näol. Reaalsed teod on aga pigem hüplikud ja arusaamatud. See peab muutuma.

Visioon: Tallinna asjatundlikkuse standard – Tallinna linn on Eesti suurim tööandja ja peab olema asjatundlikkuse ja efektiivsuse etalon. Asjatundlikult juhitud linn on funktsionaalne, toimiv – laps saab turvaliselt omal käel kooli, vanaema oma asjad aetud ja pidevad teetööd ei sega töölejõudmist. Rakendame linnajuhtimise parimaid praktikaid – kõik juhtimisotsused peavad lähtuma visioonist ning olema reaalselt ja jälgitavalt linlaste elu paremaks muutvad.

• Paberilt linnaruumi! Realiseerime seni riiulile tolmama jäänud ja eitamiks koostatud asjatundlikud arengukavad ja strateegiad. Teeme vajalikud otsused ja palkame parimad spetsialistid viima ellu Tallinn 2035 arengustrateegiat, Peatänava ja Putukavälja projekti, Tallinna rattastrateegiat ja Rattaringluse projekti.

• Suurandmed ja Reaalajas linn – linn ei maga. Linnaliikuvuse tõstmiseks, inimeste stressi, ummikute vähendamise ja aja kokkuhoiu eesmärgil kasutame linnas liikujatelt kogunevaid suurandmeid ning paneme linna liiklust, tööleminekuplaane, asutuste avamis- ja sulgemisaegade ettepanekuid juhtima ja koordineerima tehisintellekti. Linna andmed on anonüümsed, kogutakse „once only“ printsiibil ja need on kõigile vabad – et ettevõtted saaks nende abil ehitada elanikele täiendavaid kaasaegseid liikuvusteenuseid.

• Läbipaistev rahakasutus – Tallinna rahvusvahelist mainet kujundab kaasaegne, avatud juhtimine. Tallinn on lisaks unikaalsele vanalinnale tuntud kui nooruslik, avatud, innovatiivsete lahenduste katsetamise pealinn. Võtame esimese pealinnana Euroopas kasutusele Open Gov e-eelarve, kus kogu maksumaksja raha kasutamine on reaalajas (online) kõigile jälgitav.

• Parimate tulemuste saavutamiseks sisaldavad linna hanked alati innovatsiooni-, kvaliteedi- ja kliimakomponenti.

• Võtame Tartu eeskujul kasutusele easõbralik linnaruumi kujundamise põhimõtte – mis teeb linnast mugava kodu ja põneva elupaiga igas eas linlastele.

• JUHID VALITAKSE KONKURSSIDEL – Linna ametite juhtimises seame sisse põhimõtte, et iga viie aasta järel on avalik konkurss juhtivatele kohtadele. Linnale kuuluvate ettevõtete ja asutuste juhid värbame avalikul konkursil, linnaasutuste ja linnale kuuluvate ettevõtete nõukogud komplekteeritakse avatult pädevuse alusel.

• LINNAVARA MÜÜK AVALIKULT – Linnavara müüme ja anname kasutusse avalikel konkurssidel. Linna poolt ostetavate teenuste ja toodete ostmisel lähtume ausast konkurentsist. Väärtustame linnale kuuluvad maad ning korraldame neile hoonestusõiguse seadmise konkursid tagamaks linnale stabiilse tulubaasi ja ettevõtetele uued ärivõimalused.

• LÄBIPAISTEV TEGEVUS – Korraldame linna kommunaalteenused, sealhulgas prügimajanduse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt, efektiivselt, läbipaistvalt ja taskukohaselt.

• KORRUPTSIOONITÕRJE PROGRAMM, EETIKAKOODEKS – Koostöös audiitorite, Korruptsioonivaba Eesti ja õiguskaitseorganitega käivitame linnaasutustes ja linnale kuuluvates ettevõtetes korruptsiooni tõrje- ja ennetusprogrammi, et juurida välja ja läbivalt välistada Tallinna linnas korruptsioon. Jõustame eetikakoodeksi linnajuhtidele, juhtivametnikele ning linnavolikogu liikmetele, et ennetada võimalikke huvide konflikte.

• Linn teeb oma teavituse alludes vaba meedia reeglitele, avalike konkurssite kaudu. Lõpetame poliitpropaganda maksumaksja raha eest – lõpetame iga-aastased suuremahulised propagandakulutused venekeelsetes kanalites. Likvideerime raha raiskava ühistupanga ja linnale kuuluva kaupluse. Korrastame linnale kuuluvate ettevõtete juhtimise, erastame maksumaksjale ebavajalikud ettevõtted. 

• Linlase jaoks on kogu info digitaalselt ligipääsetav ja isikustatud Linnaäpis  – ühes digirakenduses leiab igas rollis linlane, olgu ta lapsevanem, ettevõtja või külaline, lihtsalt kogu linna info, ligipääsu teenustele ja saab anda ka oma sisendi soovitud linna arengu küsimustes.

• KRIISIKINDLUS – Hoiame linna rahanduse korras ja kogume reserve, mis võimaldab linnaelanikke ja ettevõtteid toetada kriiside korral. Kaasajastame Tallinna kriisikomisjoni toimimist ja Tallinna riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani.

PARTNERLUS

Tallinlane ei tunneta täna, mis on Tallinna ambitsioon ja suund. Juhtimine on kauge, juhuslik, kohati lausa ebapädev, bürokraatlik. Sagedad on korruptisoonijuhtumid. Tallinna ettevõtjad ja elanikud ei tunne, et linna juhitakse nende jaoks ja nendega koos. Linnaosakogud, mis on kohalike lähim otsustuskogu, on ebamäärase nõuandva rolliga ja ei täida oma demokraatlikku eesmärki.

Meie visioon on muuta juhtimist kõikidel tasanditel. Inimesele kõige lähemal on linnajuhtimises linnaosakogu. Anname linnaosakogule selge rolli partnerina kohalikele linlastele ja ettevõtjatele.

• RAHVAS OTSUSTAB – Linnaosakogu korraldab, viib täide. Asumifond kaasava eelarvega – miljon eurot igas linnaosas, iga aasta kohalike elanike otsustada. Reserveerime iga-aastaselt eelarvest miljon eurot igas linnosas elanike, asumiseltside ja kodanikuühenduste toetuse saanud piirkondlikele plaanidele. Olgu selleks park, spordiväljak, kogunemiskoht, kõik, mis teeb kodukoha paremaks ja saab selle piirkonna inimeste toe. LINNAOSAKOGUD, kes praegu omavad vaid nõuandvat rolli, saavad ülesandeks kõige kohalikumal tasandil just neid kohalike otsuseid koos kohalike partneritega ellu viia.

• Toetame heanaaberlike suhteid linnaosades ja naabrivalve tegevust.

• Loome linna eraldi nö kiire asjaajamise korra (FAST TRACK) ettevõtjatele, kellel on valmidus luua linnaosasse uusi kõrgepalgalisi töökohti.

• Juhindudes easõbraliku linna kujundmise põhimõttest, toome nii seeniorite kui noorte vaated ja kogemused linnajuhtimisse. Loome ühiskondliku nõuandva koja, mis saab teemapõhiselt nõustada linnavolikogu ja linnaameteid. Kutsume igal aastal Tallinna kesk- ja kutsekoolide aktiivsemaid noori ja eakaid osalema Tallinna Kogemuskojas. 

• KOOSTÖÖ HEA TAVA – Rakendame Koostöö Hea Tava ehk põhimõtted Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse ning Tallinnas tegutsevate ettevõtete ja vabaühenduste vaheliseks koostööks. Ettevõtted ja vabaühendused on linnaasutustele strateegilisteks partneriteks, pakkudes asjatundlikkust probleemide kaardistamisel ja lahendusettepanekute tegemisel. Tallinna tasakaalustatud ja kestliku arengu nimel sünnivad kompetentsemad ja legitiimsemad otsused siis, kui linnaasutused ja vabaühendused teevad koostööd. Linnaasutuste ja vabaühenduste vaheline koostöö tagab otsuste läbipaistvuse, paremate muutuste vastuvõtu ja soodustab otsuste rakendamist.

Vaba aja sektori elavdamine

Probleem: Koroona on muutnud inimeste harjumusi. Kadunud on linna külalised ja turistid. Hetkelised piirangud meelelahutusasutustele viivad selleni, et vaba aja veetmine kolib kodudesse, tänavatele ja mitteametlikesse paikadesse, vähendades sellega öist turvalisust tühjenevas avalikus ruumis. Ka linnaruumiliselt on vaba aja veetmise kohad muutumises. Tallinna vaba aja veetmise võimalused toimivad täna justkui vaatamata linnavalituse püüdlustele, linnajuhtidel puudub plaan Tallinna ööelust, öine liiklus on korraldamata, osad piirkonnad ebaturvalised.

Lahendused:

• Äge pealinn on mitmekesine, huvitav ja turvaline 24/7. Lisaks koolile, tööle ja kohustustele on kõigil linlastel vaba aega, hea linn pakub kõigile vaba aja veetmise, lõõgastumise ja loova kohtumise võimalusi. Hea linn on juhitud 24/7.
• Kaardistame koostöös kogukondade ja loovikutega ja loome uusi põnevaid vaba aja veetmise paiku nii väli- kui siseruumides, olgu selleks turvaline talisupluskeskus või graffity park ajutiselt tühjades tööstusparkides.
• Öölinnapea ülesandeks saab tagada ööelu mitmekesisus, sujuv korraldus. Kesklinnas ja vanalinnas tegutsevad meelelahutusasutused saavad töötada, kuid ühtlasi on tagatud elanike rahu ja turvalisus. Öine liikumine on korraldatud mugavalt ja turvaliselt. Partnerluses mõistlikult korraldatud ööelu võimaldab tühistada Tallinna vanalinna meelelahutusasutustele kehtestatud kellaajalised piirangud.

Kureeritud vanalinn

Probleem: Vanalinn on aastaid olnud sõltuv turistidest. Linnajuhid on jätnud vanalinna arengu unarusse, kasutamata võimalust vanalinna koos elanike ja ettevõtjatega atraktiivsemaks muuta. Koroona on muutnud inimeste harjumusi. Kadunud on linnakülalised ja turistid. Vanalinna kõrvale on kerkimas uusi avaliku elu epitsentreid, mis pakuvad toimivat konkurentsi, vanalinn on tühi. On tõsine oht pealinna uhkuse, vanalinna getostumisele.

Visioon: Kureeritud vanalinn. Vanalinn on pealinna uhkus – ajalooline väärtus, mis kaasaegse linnakorralduse toel muutub hästikureeritud musterpiirkonnaks. Siin on kohvikud ja restoranid, käsitöökojad, muuseumid ja elamuskeskused. Vanalinn on turvaline elukoht kohalikele, avalik ruum, meie kõigi ühine kutsuv elutuba. Siin käib vilgas käsitöö, toimuvad põnevad linnaretked ja on põnevaid paiku ajaveetmiseks kõigile.

Koostöös elanike ja ettevõtjatega kureerime vanalinna – muudame pealinna uhkuse uuesti atraktiivseks ja elavaks kohaks, kuhu tullakse, et olla.

• Korraldame linna äripindadele kureeritud rendikonkursid. Mõtestame koostöös linnaplaneerijate, kohalike, ettevõtjate ja loovikutega vanalinna tänavaruumi ja loome erineva iseloomuga tegevuskeskkondi, kus on põnev nii kohalikel, noortel, peredel, eakatel kui linna külalistel.
• Toetame Vanalinna päevade kaasajastamist.
• Laiendame Vanalinna Jõuluturgu koostöös ettevõtjatega vanalinna tänavatele.
• Kutsume linna poolt toetatud festivale ja kultuurisündmusi kasutusele võtma uusi tegevuskohti vanalinnas.
• Kujundame vanalinna linnaruumi kõigile liiklejatele ligipääsetavaks.
• Loome vanalinna ettevõtjatega koostöös hooajalisi töökohti noortele Vanalinna Maleva kaudu haljastuses, heakorras ning teenindus- ja turismisektoris.

Ettevõtliku inimese pealinn on ühendatud maailmaga. Tulevikus Helsinkiga püsiühendusega, konkureerides Riia ning Stockholmiga atraktiivsuses. Tallinn peab oma toimetamistes olema maailmalinn, ilma suurlinna probleemideta. Elukeskkond, mis on atraktiivne ning turvaline. Omanäoline kodukant, kus oluline on 15-20 minuti kaugusel jalgsi või rattaga liikudes.

Ettevõtliku inimese partnerina teeb linn etteaimatavaid, arengukavadel ja teadmistel põhinevaid otsuseid ning asjajamiskultuur väärtustab, mitte ei tõrju tagasisidet, millega saab paremaks oma tegevusi.

Eesti rahva jõukus, hea käekäik sõltub ka Tallinna juhtimisvalikutest. Meil on plaan, kuidas Tallinn ühendada tänasest tulevikuga ettevõtlikuks maailmalinnaks, kus tunneme ennast koduselt. Ühendatud Tallinn on ettevõtliku inimese pealinn.

Mis probleeme lahendame?

Tallinna aegunud bürokraatlik kultuur ei julgusta ette võtma/me tahame, et inimesed julgeks rohkem ette võtta

• Asjaajamine ametkondadega on aeglane ja keeruline.
• Liiga palju on käsitööd ja vähe automatiseeritust.
• Linna otsustusprotsessid pole arusaadavad ja läbipaistvad.
• Puudub püsiv koostöösuhe eri valdkondade ja ettevõtjatega.
• Avaliku võimu otsused ei ole alati teadmiste põhised.
• Läbipaistmatud suvaotsused toovad korruptsiooniriski.

Linnal puudub pikaajaline visioon

• Ei ole võimalik aru saada, mis on Tallinna 5-, 10-, 20-, 50-aasta eesmärgid.
• Arengukavad on paberlikud formaalsused, mitte elluviidava vundamendiks.
• Tallinna planeerimine ja arendus on juhuslik, mitte tulevikuvisioone järgiv.

Uudsed lahendused ei alga pealinnast

• Lähiriikide pealinnad ja teised Eesti linnad (näiteks Tartu) katsetavad Tallinnast varem ja julgemalt uusi tehnoloogiaid.
• Ei ole julgust ega soovi olla eestvedaja uuele. Puudub kultuur katsetamiseks ja eksimiseks, innovaatorite partnerlus avaliku sektoriga. Eelistakse vanamoelisi lahendusi uutele tehnoloogiatele.
• Kasvavad sektorid otsivad sõltumatust avalikust võimust, sest senine suhtlus avaliku võimuga tähendab ajakadu. See ei pea nii olema.

Linnale kuuluv vara ja ettevõtted on juhitud ainuvõimu, mitte linnakodaniku kasu otsides

• Linnale kuuluvate ettevõtete juhtimises on vähe sõltumatut vaadet ja teadmisi, kogemust ennast ettevõtluses tõestanud inimestelt.
• Linnavara ja ettevõtted sõltuvad rahastuses tihti rohkem poliitilisest läbisaamisest kui oma tegevuse tõhususest ja kasust maksumaksjale. See tuleb pöörata teistpidi.

Linn ei ole kultuurina orienteeritud maksumaksja ja partnerite jaoks avatusele

• Maksumaksja raha kasutus on tihti keerukalt peidetud, raskendades korraliku ülevaate saamist.
• Linna tellitud, kogutud ja käsutuses olevad andmed peaks maksimaalselt avalikult kasutada olema, et saaks sündida kasu või uusi teenuseid maksumaksjale.
• Linn partnerina ei arvesta tagasisidet – olgu see asjaajamises, liiklusohtlike kohtade ülevaatamises või juhtimise parandamises, see peab muutuma.

Mida me teha tahame, mis on lahendused?

Tallinna juhtimis- ja asjaajamismiskultuur peab julgustama ette võtma

Tihti on ettevõtmistega alustamisel kaalukeeleks argument, et ettevõtte asutamine Eestis on lihtne, kuid mis saab edasi? Mure asjaajamise keerukuse eest jätab katki paljud algatused olla ise ettevõtlik, luua endale või teistele uut väärtust. Tallinn, Eesti majandusmootorina peab seda kultuuri murdma. Pealinn peab eraldi pühenduma regulatsioonide ja asjaamise lihtsustamisele mistahes ettevõtmistes, mis meie kodulinnast tuule tiibadesse saaks.

• Loome Tallinnas regulatsioonideta liivakasti põhimõtte ehk aitame koos katsetada, õppida, eksida ja uuesti alustada.

Ettevõtlikele inimestele, uue loomisele tuleb linnaasutustes roheline koridor. See tähendab, et linna otsustajad annavad kiired ja selged vastused ning koos ettevõtjatega sünnib linna tegusid hindav ja tagasisidestav partnerkogu.

• Partnerluse kogu annab igal aastal kaks korda hinnanguid ja ettepanekuid, millises valdkonnas on muutusi vaja ning kes on oma ülesannete kõrgusel, kes vajaks koolitamist või rotatsiooni. Selleks luuakse linna teenuseid ja tehtavaid otsuseid mõõtev protsess, kus küsitakse muuhulgas pidevat tagasisidet otsuste kiiruse, selguse, protsessi läbipaistvuse kohta.

Pealinnas peab otsuste tegemine olema selge ja kiire. Tänane kummist otsustuskultuur, kus ei delegeerita alla, vaid vaadatakse üles, on minevikust. Tallinnas peab juhtimisprintsiibiks olema, et otsus tehakse nii lähedal kui võimalik ja aega viitmata.

Tallinn seab reegliks, et olulisemate juhtimisotsuste tegemisel, mis puudutavad erinevaid majandusvaldkondi, küsitakse arvamust suurematelt ettevõtlusorganisatsioonidelt ja alaliitudelt. Tallinna koostöö ettevõtjatega peab olema pidev ja regulaarne.

Linn peab olema ettevõtjatele partneriks nii heal kui keerukamal ajal. Tõhusad meetmed tervisekriisist puudutatud sektoritele saavad sündida linna ning riigi koostöös ja suhtluses ettevõtjatega.

Linnakodanikele ja külalistele turvalise õhtuse- ja öise linnaelu korraldamiseks luuakse Öölinnapea roll. Öölinnapea on ühiskondlik roll, mis loob ja hoiab ühisosa linna vaba aja sektori, kohalike elanike, politsei ja linna koostöös.

Enamik andmetest, mida kogutakse, tuleb küsida vaid korra ehk “once only” põhimõttel. Tallinna andmekogumine peab muutuma automatiseerituks, et linnakodanikul, ettevõtjal või ametiasutustel ei oleks vaja samu asju uuesti ja uuesti sisestada. Vähem aega bürokraatiale.

Tallinna toel hakatakse tähistama ebaõnnestumise päeva. Et kõik, kes on midagi uut ette võtnud ja ebaõnnestunud, saaksid innustada teisi ette võtma, kartmata vahel ka eksida ja uuesti alustada.

Pealinn peab pidevalt ja süsteemselt tegelema korruptsioonitõrjega. Maksumaksja vara valvamine ja kasvatamine, olulised tulevikku muutvad otsused peavad olema tehtud parimaid praktikaid arvestades. Tallinn on teadlik partner õiguskaitse ja korruptsiooni ennetavatele asutustele, mitte klient.

Tallinn lähtub otsustes ning planeerimises suuremast pildist ja pikemast visioonist

Tallinna suur väljakutse on Euroopa pealinnadest ühe kiireima segregeeruja ehk lõhestuja tiitlist vabanemine. See on pikk ja oluline väljakutse, mille osa on kvaliteetne riigikeelne haridus ja linna tark planeerimine. Linnaplaneerimise üks eesmärke peab olema mitmekesisuse, mitte ühetaolisuse loomine seal, kus võimalik. Nii saab lõhestuvast linnast ühendatud Tallinn.

Elamispindade ehituse mitmekesisuse tagame planeeringute nõuete muutmisega paindlikumaks ja mitmekesisust soodustavaks, et ennetada ühetüübilisusest põhjustatud segregatsiooni/inimeste eri sissetuleku järgi eraldamist linnas.

• Elamuehitus on eelisarendatav väljakujunenud asumites, kus avalike teenuste kättesaadavus on 15 minuti aktiivse liikumise kaugusel – see vähendab autostumist ning üleliigseid kulutusi uuele infrastruktuurile.
• Loome täiendavad võimalused kavandada keskuste alale, hea ühistranspordi ühendusega sõlmpunktidesse suuremat ehitusõigust, rohkem kõigile elanike gruppidele kättesaadava hinnatasemega väiksemaid kortereid ja vähem kohustuslikke parkimiskohti.
• Tallinn on oma pindala kohta väga hõredalt asustatud linn. Uuringud näitavad, et linnade strateegiline tihendamine keskuste aladel vähendab survet valglinnastumisele. See saaks vähendada valglinnastumise survet Tallinna piirialadel ja autokasutuse paratamatut kasvu.
• Läbimõeldud planeerimisega ja linnaruumi tihendamisega saab vähendada survet ehitada hooneid linna sees asuvatele rohealadele ja teistele vabadele aladele, olukorras, kus kesklinnas ja endistel tehasealadel on endiselt mitmeid tühje kinnistuid ja lagunevaid hooneid.

Diagramm. Kiirest ühistranspordist lähtuv ehitusõiguse planeerimine.

Tallinna liikuvuse, tänavate, eluruumi planeerimisel lähtutakse Rattastrateegiast ning Tallinna Arengukavast 2035. Vastuolu nende kavadega saab olla vaid hästipõhjendatud erand avalikus huvis, kuid mitte reegel erahuvis.

Tallinn koostab terviklikud alusdokumendid linna arenguks, muuhulgas hariduse valdkonnas tervikuna ja pikemalt ette ning planeeringud ja liikuvuse valikud järgnevad.

Planeeringute hindamisel arvestatakse indeksit, mis hindab, kas see loob juurde võimalust ise liikuda või sunnitud vedusid. Eelistame esimesi teistele, et linnaruum saaks atraktiivne ja väikeäride sõbralik.

Tark planeerimine. Tallinnast on loodud 3D digitaalne kaksik – üks platvorm kogu linnas toimuva ruumilise info jälgimiseks. Platvormil on näha olemasolevad hooned, ehituses projektid, planeeritavad hoonemahud, tänavate projektid, liiklusinfo, mürakaardid, tehnovõrkude ja energiakasutuse informatsioon.

• Linna digitaalne kaksik võimaldab muuta planeerimise protsessi päriselt kaasavaks ning kõikide osapoolte toimingud, arvamused ja tähtajad on jälgitavad reaalajas lihtsalt mudelil klikates. Digitaalne kaksik on mugavalt kasutatav nii mobiilis kui ka lauaarvutil.

Targa tööstuse tagasitoomine linna – Tallinnas on eelmise sajandi pärandina palju suuri tööstusalasid. Kõikide nende alade planeeringud soodustavad viimasel ajal nende muutmist elu- ja ärikvartaliteks. Kaasaegne automatiseeritud tootmine aga vajab palju väiksemaid ruume, on müra- ja tolmuvaba ning toimub vähe raskeveoseid. Soodustame, et igas suuremas planeeringus oleks võimalik ka teatud protsendi ulatuses kaasaegset tootmist kavandada.

Põhjala pruulikoda vanas tööstushoones Noblessneris.

Väikeäride ja tänavakaubanduse linn –

• Muudame linnatänavad jalakäijasõbralikuks, kõnniteed laiemaks ja rattaga liiklemise kiireks ja ohutuks – tagasi inimestele võidetud tänavatel on võimalik väikeäridel, toidukaupmeestel ja teistel tänavakaupmeestel oma teenuseid laiemale publikule pakkuda.
• Uuringute kohaselt kulutab jalgsi ja rattaga liikuja tänavatel paiknevates ärides ligi 60% rohkem kui autoga liikuja, säästes samal ajal transpordilt. Loome planeeringutega täiendavaid võimalusi tänavatasapinnale äripindade rajamiseks ning olemasolevate hoonete ruumikasutuse paindlikku muutmist vastavalt turuosaliste nõudlusele.

Naabritega ühendatud linn

Kiired rahvusvahelised ühendused tagavad majanduskasvu, soodustavad eksporti ja talentide jõudmist Tallinnasse.

• Toetame Tallinn-Helsinki tunneli uuringute ja eriplaneeringu algatamist, et uurida välja püsiühenduse rajamise täpsemad võimalused ja ehituslikud lahendused. Uurime võimalike kaasaegsete ülikiirete transpordiliikide realiseerimise stsenaariumeid Tallinna ühendamiseks Läänemere regiooni suurlinnadega kiirustel kuni 1000 km/h (Hyperloop, Maglev jne).

Kaasaegne linn on paljude keskustega. Planeerimisel ja liikuvuse korraldusel loome keskuste ümbruses ja omavahel ühendatud võrgustikega linna. Kärglinnastruktuur vähendab oluliselt sunnitud liikumist, loob omanäolised ja huvitavad asumikeskused, kus kõik teenused on 15-20 minuti aktiivse liikumise kaugusel.

Mitmekeskuseline linn loob ideaalse võimaluse turismi sihtkohtade laiendamiseks üle kogu Tallinna. See võimaldab vähendada koormust vanalinnale turismi kõrghooajal ning viibida külalisel linnas kauem ja jaotada targalt lisaväärtust ühtlasemalt kõikidesse linna osadesse. Koostame Tallinna hõlmava turismielamuste süsteemi, mis võimaldab kõigil külalistel saabudes valida erinevate teemapakettide, linnaosade või teenuste järgi, kuhu nad soovivad edasi liikuda. (Näiteks rohealade tuur, rannikupromenaad, spordi- ja kultuurialad, varasemate perioodide säilinud sümbolkinnisvara ja ehitusobjektid, suvemõisad, tööstusmaastikud, puitasumid, paekiviklint jne).

Otsused tuginevad teadmistele. Pealinn peab olema uuenduste eestvedaja

Tallinn peab olema koht, kus Eesti teadus- ja arendustegevus leiab ruumi katsetamiseks. Samuti innovatiivsed ettevõtmised. Iga linnaosa ja asumikeskus saavad oma ainulaadse näo.

Tallinn atraktiivse linnana meelitab siia parimaid oskusi ja inimesi üle maailma meile uut väärtust looma.

• Pealinn on partner uute tehnoloogiate ja ettevõtlusharude avastamisel, lähtudes avatuse ja maailmaga ühenduses olemise põhimõttest. Tallinna erinevad osad on tugevate majandusmootorite potentsiaaliga erinevates valdkondades.
• Koostöös ülikoolide ja olemasolevate ettevõtluskeskuste ja kinnisvaraarendajatega on võimalik luua talentide tõmbekeskused, kus luuakse uut väärtust IT, elektroonika, logistika, disaini ja loomemajanduse või tervise ja biotehnoloogia valdkondades.

Tallinn valib koos ülikoolide ja ettevõtjatega välja projektid või algatused, mida siin katsetada. Nii saab sündida uus kasu linnakodanikele just siit. Selle alternatiiv on oodata maailmas toimuvat alati hilinemisega siiakanti.

• Toetame teadusmahukaid ettevõtteid ja arendustegevust – linn pakub suure innovatsioonikomponendiga projektidele ja ettevõtetele toetust muuhulgas läbi rahaliste vahendite, annab võimaluse kasutada arendustegevuseks linna taristut (näiteks tänavate vaba kasutus mobiilsusteenuste arendamiseks), pakub üürisoodustust linna omanduses olevatel pindadel tegutsemiseks, toetab läbi ettevõtluskiirendi ja muude platvormide.
• Linn teeb aktiivselt koostööd kõigi ülikoolidega erinevate uuringuprojektide toetamiseks ning parimate teadustööde tunnustamiseks.

Reaaalajas linn ei maga. Linna liikuvuse kvaliteedi tõstmiseks, inimeste stressi, ummikute vähendamise ja aja kokkuhoiu eesmärgil kasutame linnas liikujatelt kogunevaid suurandmeid ning paneme linna liiklust, tööleminekuplaane, asutuste avamis- ja sulgemisaegade ettepanekuid juhtima ja koordineerima tehisintellekti.

• Linna andmed on anonüümsed, kogutakse „once only“ printsiibil.
• Andmed on kõigile vabad – et ettevõtted saaks nende abil ehitada elanikele täiendavate kaasaegseid teenuseid.
• Linna 3D kaksikmudel võimaldab mugavalt visuaalse info abil erinevatest linnas toimuvatest protsessidest arusaadava ülevaate saada.

Linna digitaalne kaksik.

Tallinn peaks panustama e-riigi tugevusi ja teadmisi kasutades erinevate hübriidkohtumiste ja -konverentside korraldamisse. Sest isegi kui me pole betoonilt suured, saame suured olla üritustel, millel on mitu mõõdet, nii reaal- kui digitaalmaailmas.

Linna vara peab olema juhitud maksumaksja kasust lähtudes

Tallinnale kuuluvate ettevõtete nõukogudes tuleb kasvatata sõltumatute (ettevõtjad, tunnustatud eksperdid valdkonnast) liikmete arvu. Minimaalselt 1/3 nõukogu liikmetest peavad olema linnavõimust sõltumatud. Nende valimisel teeme koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega.

Linna ettevõtete ja varade tulemust tuleb hinnata ning võrrelda linna pikaajaliste arengukavadega, koos vastuse otsimisega küsimusele – kas selles valdkonnas linn peab turuosalisena osalema. Kui linnakodanike pikaajaline huvi või turutõrge seda ei nõua, kaalub linn valdkonnast väljumist. Linnale mittevajalikud varad müüme avalikul enampakkumisel.

Linn töötab välja plaani linnapilti visuaalselt risustavate objektide ja piirkondade korrastamiseks. Nii tõuseb piirkonna väärtus, turvalisus ning linn areneb.

Hangetel lähtub Tallinn „targa Tellija“ printsiibist, eelistades kvaliteedipõhiseid hankeid.

• Korra kvaliteetselt läbi mõeldud tellimus tagab kvaliteetse tulemuse, mis investeeringuna tähendab elutsükli jooksul väiksemaid kulutusi ümbertegemisele, parandustöödele jne.
• Kvaliteetse ja inspireeriva linnakeskkonna loomiseks teostatakse kõikide avalike hoonete (koolid, lasteaiad ja teised avalikud linna asutused) hanked arhitektuurivõistluse vormis, mitte „odavaim pakkumine võidab“ printsiibil.

Tallinn peab raha kasutuses ja andmetes olema maksimaalselt avalik

Tallinna rahakasutusest peab linnakodanikul olema ülevaade nii suure pildina, personalikuludena, kui ka mistahes kohas ja objektile, teenusele üle selle elukaare tehtavaid kulutusi hinnates.

Tallinn ostab vara ning teenuseid avalikult ja linnakodanikele soodsaimalt.

Tallinn eelistab hangetes uuenduslikke lahendusi.

Linna kogutud andmed on anonüümsete suurandmetena avalikud ja uute teenuste loomiseks kasutatavad.

Linn kogub, küsib ja arvestab tagasisidet erinevate tegevuste ja valdkondade juures. Tänane praktika on vilets, tihti on kodanikuühiskonna või ettevõtjate eeltöö korralik, et vaid sahtlisse kaduda. Parema juhtimise saavutamiseks on tagasiside aus kasutamine eeldus.

Linn peab asjaajamises ja kommunikatsioonis alati sõnumiselge olema, arusaadav, mõistetav. Kantseliidi asemel lihtsalt hoomatavad ja ülevaatlikud sõnumid. Otsused peavad olema etteaimatavad, poliitikad järjepidevad ning vastama suurematele arengukavadele.

Mis on probleemid, mida lahendame?

Lastega perede suur väljakutse on Tallinnas erineval viisil sisuka vaba aja veetmine, muuhulgas ka kaubandusvabades keskkondades.

• Kodulähedased spordirajatised ei ole avatud kõigile kasutamiseks igal võimalikul vaba aja hetkel ja võimalus kultuurseks vaba aja veetmiseks linna parkides ja rohealadel on piiratud. Perega, sõpradega aja veetmine ei pea tähendama alati väljasõitu linnast.

Lastega peredele on huviharidus kallis. Seetõttu ei saa osad lapsed huvihariduses aktiivselt osaleda. Ometigi hoiab just kvaliteetne huviharidus lapsed tegevuses ja arendab nende andeid parimal võimalikul moel.

Palju uut ja atraktiivset luuakse avaliku- ja erasektori koostöös, pealinn peab olema partner, loomemajanduse toetaja, mitte vaid käskude ja keeldudega aeglustaja.

• Partnerlus linnakodanike kvaliteetse vaja aja veetmise jaoks peab olema pidev ja uut kvaliteeti loov. Loome Öölinnapea rolli, kelle ülesanne on kohalike elanike, ettevõtjate ja avaliku võimu ühisosa loomine linnas atraktiivseks ja turvaliseks ööeluks.

Üksindus ja aktiivsuse puudumine vähendab elu kvaliteeti ja tervena elatud aastaid, see vajab jõulist muutust, et saaksime kõik elada kauem ja aktiivset elu.

Professionaalne kultuur vajab senisest tugevamat partnerit pealinnas. Tallinnas on palju kasutamata võimalusi kultuurile positiivse tõuke andmiseks. Uued lahendused koos ajaloolise väärtusliku pärandi säilitamisega vajavad tarka partnerlust.

Perede kvaliteetne vaba aja veetmise võimalus pealinnas

Lastega perede suur väljakutse on Tallinnas sisuka vaba aja veetmine kaubandusvabades keskkondades.

• Muudame raamatukogud tegevuskeskkonnaks ja loome Tallinna uue koguperekeskuse. Renoveerime Teaduste Akadeemia raamatukogu, ühendades Tallinna Keskraamatukogu ja Rahvaülikooli tegevusi ühte keskusesse, kus tekib võimalus veeta kvaliteetselt aega.
• Ühendatud Tallinnas toimub kogu aeg midagi, linn toetab kõigile avatud festivalide ja asumipäevade ning ürituste korraldamist.
• Kultuuripärandi hoidmiseks ja toetamiseks ning noorte juurde viimiseks toetame digilahenduste väljatöötamist koos riigiga.
• Loome kirjandustänava Tammsaare ja Vilde muuseumi vahel Koidula tänavale, et aastaringselt tekiks koht, kuhu minna igas põlvkonnas kirjasõna avastama.
• Linnapark Paljassaares. Vabas õhus ja looduslikus keskkonnas vaba aja veetmise võimalused.
• Loome Tänavakunsti pargid, teeme seda linnaosade kaupa. Tekib avalik kokkulepitud ruum, kus saab tänavakunsti harrastada. Loome huvilistele võimaluse õppida uusi oskusi ning parimatele võimaluse oma loomingu pakkumiseks avalikus ruumis või erasektorile. Nii saab sodimise alternatiiviks loomine ja võimalus õppida.
• Reaalajas linn pakub lastega peredele teavet vajalike eaga seotud toimingute kohta, aga ka soovitusi vanematele enesetäiendamiseks ja näpunäiteid laste ürituste kohta.
• Linna- ja eraasutustele laste- ja peresõbraliku märgise andmine.
• Lastega peredele ligipääs perepiletitega vaba aja tegevustele, sealhulgas muuseumid, etendusasutused ja spordirajatised, sõltumata peres olevate laste arvust.
• Mereäärse avamine ja merekultuuri toetamine. Sealhulgas talisupluse kohad, avatud välibasseinid, avatud sadamad, Põhja-Tallinnas.

Lapsed ja huviharidus – lapse areng ei tohi jääda taskukohasuse taha

Lastega peredele on huviharidus kallis. Seetõttu ei saa osad lapsed huvihariduses aktiivselt osaleda. Ometigi hoiab just kvaliteetne huviharidus lapsed tegevuses ja arendab nende andeid parimal võimalikul moel.

Kodulähedased spordirajatised ei ole avatud kõigile kasutamiseks igal võimalikul vaba aja hetkel ja võimalus kultuurseks vaba aja veetmiseks linna parkides ja rohealadel on piiratud. Perega, sõpradega aja veetmine ei pea tähendama alati väljasõitu linnast.

• Alusharidust ehk lasteaeda käsitletakse osana ühtsest haridussüsteemist, kohatasu lasteaias kaotatakse.
• Huvihariduse ja sporditreeninguid toetab pealinn 300 euroga aastas igale lapsele tema enda valikust lähtuvalt ning sõltumata lapse vanusest, sest lapse võimetekohaseks arenguks on oluline ligipääs huviharidusele ja sportimise võimalustele, siis kui tema arengutase seda võimaldab ja vanem soovib ning toetab.
• Kool tagab esimese klassi õpilastele täiendavad liikumise tunnid koolipäeva sees koos kvalifitseeritud treeneri juhendamisega, lastele tutvustatakse erinevaid spordialasid.
• Lapsed rohkem liikuma. Avatud kooli kontseptsioon, kus koolistaadionid ja ka muud spordirajatised peavad avatuks ka koolivälisel ajal, et lapsed saaksid vaba aega aktiivselt liikudes veeta. Teeme kõik avalikud spordirajatised digitaalsete vahenditega 24/7 kättesaadavaks, et mis tahes vabal hetkel saaks seal nii lapsed kui suured sporti teha.
• Renoveerime (muuhulgas kohalike kogukondade eelistusi) arvestades spordirajatised ja rajame uued, ka koostöös erasektoriga.

Aktiivne sotsiaalne eluviis pensionipõlves

Üksindus ja aktiivsuse puudumine vähendab elu kvaliteeti ja tervena elatud aastaid, see vajab jõulist muutust, et saaksime kõik elada kauem ja aktiivset elu:

• Aktiivse eluhoiaku jätkamine ja sotsiaalse suhtluse ülevalhoidmine on oluline vanemaealistele, kellele oleme kavandanud aktiivsuskonto (A+), mis tagab aastas 200 euro väärtuses erinevate huvipõhiste tegevuste rahastamise. Seda raha saab kasutada igaüks omal valikul kas aktiivseks tegevuseks, näiteks ujulas või aktiivses tegevuses kooskäimisel või vaimu virgestamisel Eesti ajakirjanduse tellimisel või muuks, mis hoiab kontaktis ja tegevuses.
• Loome kogukonnatreeningu, mille kaudu on võimalik soovijal harrastada või õppida uut spordiala koos oma ala tippudega. Iga soovija sõltumata vanusest saab osaleda 1-2 korda aastas spordikoolitusel, kus lisaks spordiala põhitõdedele tutvustatakse ka sportimisega kaasas käivat toitumise või muid põhitõdesid. Eesmärk on luua võimekus 5 põhiala (näiteks ujumine, harrastusjooks, suusatamine vm) tutvustamiseks koos proovimisega.
• Linn kui aktiivse eluviisi eestvedaja, andes linnakodanikele igas vanuses oskused aktiivseks eluks. Aktiivsust toetab linna elukorraldus tervikuna, seetõttu on lahutamatu 15 minutiga ühendatud Tallinna peatükis toodu, mis tagab rattaga ja jalgsi liikumise võimalused, kiire, see tähendab 15 minutiga vajalikku sihtpunkti jõudmise, rohealade aktiivsed tegevused ja linnale kuuluvate spordirajatiste aktiivsesse kasutusse andmise.
• Laiendame Väärikate Ülikooli tegevust ning kaasame sotsiaalselt vähemaktiivseid.
• Digioskuste suurendamine vanemaealiste seas vajab linna hoolt, see aitab olla iseseisev ja saada osa kaasaegse maailma pakutavatest võimalustest, selleks rakendame digimentorid.

Partnerlus erasektori loojatega annab võimaluse enamaks

Palju uut ja atraktiivset luuakse avaliku- ja erasektori koostöös, pealinn peab olema partner, loomemajanduse toetaja, mitte vaid käskude ja keeldudega aeglustaja.

Partnerlus linnakodanike kvaliteetse vaja aja veetmise jaoks peab olema pidev ja uut kvaliteeti loov.

• Pealinn vaatab terviklikult üle oma toetusmeetmed loomemajanduses, tehes seda koostöös sektori ja riigiga. Eesmärk on toetada loomingut ja loojaid, et pealinna elu saaks värvikam ja põnevam.
• Loome Öölinnapea rolli, kelle ülesanne on kohalike elanike, ettevõtjate ja avaliku võimu ühisosa loomine linnas atraktiivseks ja turvaliseks ööeluks. Öölinnapea ametiaeg on kaks aastat ning järjestikuselt kahel ametiajal.
• Toetame Filmilinnaku väljaehitamist. Filmilinnak on avatud ruum ka linnakodanikele.
• Toetame festivale, asumipäevi ja teisi avalikkusele suunatud üritusi. Koostöös eraettevõtlusega loome võimaluse ka väikeürituste jaoks vahendite ja taristu säästlikuks rentimiseks, et näiteks üritused vabas õhus ei jääks koha või vahendite rentimise taha või alternatiivina ostetaks midagi, mis jääks hiljem vaid koormuseks loodusele.
• Linna toetusi disanides tuleb erinevaid rahvusgruppe ennetavalt kaasata ja arvestada euroopalikke väärtusi koos sooviga hoida enda kultuurilist identiteeti.

Professionaalne kultuur vajab tarka partnerit

Professionaalne kultuur vajab senisest tugevamat partnerit pealinnas. Tallinnas on palju kasutamata võimalusi kultuurile positiivse tõuke andmiseks. Uued lahendused koos ajaloolise väärtusliku pärandi säilitamisega vajavad tarka partnerlust.

Linna sisulist, vahel rahalist toetust ja eeskätt kaasamõtlemist vajavad:

• Nüüdismuusika Keskuse ja kompetentsikeskuse renoveerimine,
• uue Ooperimaja (juurde-)ehitus
• Tallinna Linnahalli renoveerimine konverentsikeskuseks,
• Patarei arenduses avatud ajaloomälestise kujundamisel,
• Helioru Keskuse rajamine,
• Mustpeade Maja renoveerimine muusikamajaks, kammermuusika koduks,
• Kanuti Gildi saali renoveerimine etenduskunstide koduks,
• Linnateatri lõpuni ehitamine,
• Loomaaia uuenemine,
• Vabaõhu Muuseumi areng.

Tallinnale annab erilisuse ajalugu, meie ülesanne on siinse omanäolise UNESCO kultuuripärandi säilitamine mistahes otsuseid tehes.

• Tallinna kandideerimine UNESCO loovlinnade võrgustikku muusikalinnana peab saama väärilise tähelepanu ja toetuse linnajuhtidelt.

Loome koos riigiga Tallinna filmifondi väliskapitali kaasamiseks ja siia teiste loojate toomiseks. Tutvustades Tallinna kui atraktiivset keskkonda filmitegijatele ning üheskoos võimaluste leidmine ja loomine filmivõteteks toob tulevikukasu nii kultuurihuvis kui aitab jäädvustada meie ajalugu.

Mis probleeme lahendame?

Turvaline ja inimestele tegevust pakkuv linnaruum on meeldiv, kuna see toob inimesed tänavaid kasutama. Linn on aga paljudes kohtades turvalisust loovalt valgustamata ja suurtel aladel vaid läbisõiduks loodud. See ei pea nii olema.

Linnaruum, kus igaüks saab ise ohtu sattumata liikuma, ei ole utoopia. Nullvisioon ehk ei ühtegi hukkunut liiklusõnnestes on eesmärk paljudel linnadel ning Oslol, Helsingil ja Oulul ka saavutatud. Turvatunnet loob ka teadmine, et asjatundlik abi, tugi on vajadusel lähedal – olgu see siis kogukonna või riigi kiire ja professionaalne reageerimisvõimekus. Linna panust on siingi vähem kui võiks.

Kriisid on samuti elus vältimatud ja tihti varem tehtud valikute testid. Covid-testi Tallinn edukalt ei läbinud, kriisis kulutati aega kirjade saatmisele riigiasutustega. Ka lume- ja libedusetesti mitte: kuulsime kuidas pensionärid sõitku talvel taksoga. Ettevõtetele ei antud avalikku ruumi rohkem kasutada. Ei ohjatud inimvoogusid ülerahvastatud tänavalõikudel, rattateid ei loodud.

Pealinna koostöö, mitte vastandumine oma riigile, peaks olema reegel.

Mida selleks teha on vaja, mis on meie plaan?

Pealinna koostöö, mitte vastandumine oma riigile, peaks olema reegel. Muudame paremaks linnavõimu rolli turvalisuses ja kriisihalduses.

• Koostame Pealinna HOLP-i (hädaolukorra lahendamise plaani) – lisaks stsenaariumipõhistele HOLP-idele koostame nn Pealinna HOLP-i – universaalse dokumendi linna kriisihaldusvõime planeerimiseks.
• Kaasajastame Tallinna kriisikomisjoni töö – toome linnaosad ja hädaolukordi juhtivad riiklikud asutused ühe laua taha.
• Võimestame linnaosavalitsuste rolli – nemad teavad kõige paremini kohalikku keskkonda ja võimalusi.

• Võtame hädaolukordadeks valmistumisel ning kriisijuhtimises initsiatiivi – hädaolukorras ei saa tegemist olla pelgalt juhiste ootamise ning nende täitmisega.

• Loome läbimõeldud linna kriisireservi – toetamaks vajadusel linnaelanikke ja ettevõtteid.

• Toetame ja innustame kogukonnakeskseid turvalisuse ning hädaolukorraks valmisoleku initsiatiive ning võrgustikke.

• Kaasame eraettevõtjad linna kriisikindluse ja linnakodanikele oluliste teenuste jätkusuutlikkuse loomisesse.

• Koostöös riigiga vaatame üle linna rolli ja panustamisvõimalused ohtlike ainetega seotud (nii tehnogeensete kui inimtekkeliste) suurõnnetuste riskide maandamisel ning nendele reageerimisel.

• Reorganiseerime MUPO. Lõpetame linnajuhtide igatsuse konkureerida politseiga, nimetame MUPO töötajad ümber Linnavahtideks ja anname tööle ka vastava sisu linnakodanike huvides.

Pealinn peab olema koht, kus on turvaline ja easõbralik ise liikuda nii 8- kui 80-aastasel. Turvalisus tekib ja kasvab, kui igaüks tajub suurt linna sõbraliku ja avatud partnerina parema keskkonna loomisel.  Kasutame linnaruumi turvalisuse tõstmiseks ja kriisiks kiirelt kohaneva linna loomisel. Lähtume kolmest olulisest põhimõttest.

Avalik ruum peab olema ohutu ja easõbralik – linnas peab olema ohutu 8- ja 80- aastastele mistahes moel liikuda, sh üle äärekivide kärude, ratastooliga, jalgrattaga ning jalgsi. Kui oleme nende vajadustest lähtuvalt tegutsenud, on ka teistel vanustel hea olla.

Avalik ruum peab tunduma ohutu – inimeste subjektiivne turvatunne on oluline eraldiseisev aspekt ohutuse tagamisel. Kui mingi tänav või väljak ei tundu turvaline, siis enamus inimesi sinna ei lähe. Nii tekivad hüljatud kohad, mis omakorda võivad muutuda juba reaalselt ohtlikuks linnakodanikele.

Avalikku ruumi tuleb teha turvaliseks nüüd ja kohe – valgustades tänavaid ka seal, kus liiguvad ainult inimesed ja mitte sõidukid. Eakatelt ja lastelt tuleb ära võtta hirmutunne, mis tekib täna halvasti valgustatud hoovides, jalutusteedel ja parkides. Alustame lihtsatest ja kiiretest lahendustest, sh äärekivide tasandamisest.

Avalikus ruumis tuleb luua võimalused tegevusteks, mis kutsuksid erinevaid sihtrühmi aega veetma. Vastasel juhul avalik ruum hüljatakse. Avalik ruum on ja tundub turvaline, kui seal on inimesed. Seda saab linn positiivselt muuta.

• Linn koostöös kodanike, eraettevõtjate, Öölinnapea ja politseiga peab hoolitsema, et vaba aja veetmine on turvaline ja selle korraldus arukas.

Null surma liikluses

• Teeme ringi Tallinna kõrge riskiga liiklussõlmed, kasutades selleks ka koostööd riigiga.
• Loome läbimõeldud ja kasutajasõbraliku rattateede võrgustiku Rattastrateegiaga.
• Ajutise kiirhoogtöö asemel nõuame linnaruumi planeerimisel kohe ummikuid ja sunnitud vedusid vähendavat planeerimist.
• Liiklejad on liitlased – iga ratta kasutaja, jalakäija või ühistransporti kasutav inimene vähendab ummikuid linnas. Korras ja puhas ühistransport toob aga igaühele raha säästes võimaluse liikuda.
• Muudame linnaruumi turvaliseks ja easõbralikuks.
• Kehtestame Tallinnas nullvisiooni: ei ühtegi hukkunut liiklusõnnetustes. Täpselt nagu Helsingis, Oulus, Oslos ja mujal.

Suurendame linna panust koduturvalisusse, mis omakorda mõjutab naabreid, kogukonda ja turvalist elukeskkonda üldiselt

• Panustame aktiivselt riigipoolsetesse initsiatiividesse (Nt: linna toetus üleriiklikule projektile „Kodud tuleohutuks“ jt).
• Algatame linna koduturvalisuse toetamise projekte.
• Aitame eakatele ja erivajadustega inimestele teha kodukohandamist, et kodu oleks neile turvaline.
• Suurendame “Hoovid korda” fondi osa rattakuuride ehitamiseks, et ohutumat liiklemist linnas tõsta läbi suurema rattaliikluse.

Suurendame linna panust laste turvalisusesse

Ehitame ümber koolide ja lasteaedade aegunud ventilatsioonisüsteemid.

Kaasajastame lasteaia, koolitee ja koolide ümbruse valgustatust ning märgistust.

Loome turvalist linnaruumi, et lapsed ise liikuma saaks, see loob põhja aktiivseks ja terveks eluks. Tagame liikumisharjumuse kujundamise igas koolis. Võtame eesmärgiks, et iga Tallinna kool on liitunud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga või tagab muul viisil aktiivse sekkumisega laste liikumisharjumuse kujundamise.

• Loome koolide ümber laste turvalisusele keskenduvad tsoonid, kus autod ei tohi sõita, v.a. erandjuhtudel ja vajadusel. Koolide vahetu ümbrus ja koolihoovid olgu laste päralt. Lapsed saavad siis paarsada meetrit ise turvaliselt ja tervislikult kooli jõuda.
• Koole ümbritsevad tänavatel rahustame liiklust ja loome jalgrataste hoiustamiseks kohad (EKA jalgrattahoidjad-pollarid on hea näide).
• Koolihoovid tuleb ümber muuta autoparklatest puhkekohtadeks ja mänguväljakuteks. Kaugelt autoga kohale sõitvatele pedagoogidele saab linn üürida parkimiskoha lähistel asuvas parkimismajas.
• Koole ümbritsevad tänavad peavad olema hoovialaga võrreldava vaikse liiklusega rahulikud kohad. Igale lapsele ja õpetajale peab olema kooli ümbritseval tänaval jalgrattahoidja (näide heast disainist on EKA ümber paigutatud pollar-rattahoidjad mis ühtlasi kaitsevad kõnniteed sõidutee eest). Kõikidele linna rattahoidjatele ja rattavarjudele korraldab linna Eesti Arhitektide Liidu abiga välja lahenduse.

Terves kehas terve vaim. Laste vaimse tervise kaitseks ja kiusamise ennetamiseks tagame iga Tallinna kooli ühinemise kiusamisvaba kooli programmiga (KIVA) ning julgustame lasteaedasid programmiga ühinema. KIVA annab õpetajale mh tööriistad koostööks vanematega ning see aitab parandada laste koduse keskkonna toetust lapse vaimsele tervisele. Kool ja lasteaed võivad kasutada ka muud tunnustatud kiusamist ennetavat programmi.

Arendame linnas reaalajas toimiva terviklikku info- ja juhtimissüsteemi, mida saab ka turvalisuse huvides kasutada

Reaaalajas linn suudab tehisintellektiga ennetada kriiside ja probleemide teket mistahes hetkel, olgu see liikluses, suurtest kogunemistest või uute riskide kasvades. Kasutame reaaalajas linna mudelit linnakodanike kaitsel:

• riskiolukorda ennetamisel,
• ohtudest teavitamisel,
• olukorrainfo edastamisel
• käitumisjuhiste andmisel.

Autoomanikule on hea, kui tänaval on vähem autosid – liiklus on sujuvam ja vähem stressi.

Perele on hea kui lapsed saavad ise kooli ja trenni, nii liiguvad lapsed rohkem ning vanematel on rohkem vaba aega ja vähem kulusid transpordile.

Rattaga liiklejale tähendab ühendatud teedevõrgustik põhimõttelist muutust – ratas saab igapäevaliikluses võrdseks teiste liikumisviisidega.

Lühidalt – liiklejad on liitlased. Kui igaüks meist saab valida mugavalt erinevaid liikumisviise ning sunnitud sõite on vähem, on see hea nii tervisele kui võit pere rahakotile.

Täna takistab seda pealinna võimubürokraatide vananenud mõtteviga, et liiklejad on üksteise vastased ning et ühe rühma, olgu see autoomanike või ratturite kiusamine aitab justkui midagi lahendada.

Reformierakonna Ühendatud Tallinna liikuvusplaan on selge. Erinevad liikumisviisid peavad olema linnakodaniku soovi järgi mugavalt omavahel vahetatavad. Ning linnaruum, taristu ja plaanid peavad andma vabaduse ise liikuda igaühel, nii 8 kui 80 aastasel. Turvaline ruum vähemkaitstud liiklejatele on turvaline meile kõigile.

Liiklus kus on paremad valikud liikumisviiside valikul, vähem autosid liikluses ees, korralik tänavaruum, et jalutada või rattaga minna – kõlab nagu linn kus tahaks elada? Meil on selleks plaan, koos asjatundlike linnastrateegide ja -planeerijatega.

Siin anname vastused korduma kippuvatele küsimustele, mis puudutavad meie ettepanekuid Tallinna linnaruumi arendamiseks.

Kui Sinu küsimus vastust ei saa – siis palun kirjuta meile SIIN

Näiteks ostukeskus pole avalik ruum vaid eraomand, isegi kui te seda avaliku ruumina kasutada, näiteks niisama istumiseks. Avalikus ruumis on kõigil võrdne õigus viibida ja liikuda ohutult, seal jalutada, meelt avaldada ning vaba aega veeta.

Liikuvus

Kui mõtleme kuidas me liigume ehk liikuvuse peale, on avalik ruum kõnnitee, jalgrattatee ning sõidutee.

Avalikku ruumi nimetatakse ka meie kõigi ühiseks elutoaks. See on meie eluruum. Millist avalikku ruumi me elamiseks soovime?

Need, kes ilmtingimata autot pidada ei taha: neil on hea võimalus ka autokuludelt kokku hoida, paljudel peredel kuni 30% sissetulekust. See on suur hulk raha, mida saaks kasutada enda jaoks, kui linnas oleks parem transpordisüsteem.

Oluline on mõista, et kõigil on tulevikus võimalus autoga sõita. Kuid juba täna ei mahu kõik autod linna, ei parkima ega teedele sõitma, tänane transpordikorradus pole parim võimalik.

Tallinnas on 450 autot 1000 elaniku kohta ning linn rajab magistraali eesmärgiga jõuda suhteni 650/1000: see on hetkel Tallinna tänavate projektide lähteülesannetes kirjas. Helsingis on see suhe 350/1000 ja langeb.

Vilets on pealinna transpordiülemuste ja -bürokraatide mõistmine, et iga liikleja, autoga, jalgsi või rattaga saab paremini kohale, kui targalt rajada taristu, mitte ühe grupi kiusamisega.

Ohutud ja mugavad kõnniteed ja rattarajad muudavad ka autoga liiklust sujuvamaks.

Kui debattides proovitakse vastandada inimesi kes liiguvad rattaga või jala neile kes liiguvad autoga, siis see näitab, et vastandaja  pole õppinud muude linnade teadmistest ja kogemustest. Linnas elavad inimesed, kellest osa sõidab autoga, osa mitte. Mõni sõidab üks päev autoga, teine päev rattaga. Liikumisviiside vastandamine on kunstlik ja ebavajalik.

Mida parem on jala ja rattaga ühes linnas liikuda, seda elavamaks muutub linn ja seda enam hakkavad inimesed nautima teekonda kohtumistele, tööle või kooli ja eelistavad seda kogemust autoga sõitmisele. Elav linn tähendab rahas mõõdetavat tulu kohvikutele, poodidele, ettevõtjatel on lihtsam töötajaid saada.

Selle fenomeni nimi on esilekutsutud nõudlus (ing k induced demand) ehk kui ehitatakse autodele sõiduteid, tuleb rohkem autosid juurde. Ummikud ei vähene ja halva planeerimise tulemusel on kõik hädas.

Kui ehitada juurde ka rohkem kõnniteid, jalgrattateid, arendatakse ühistransporti – saame rohkem jalakäijaid, jalgrattureid ja ühistranspordi kasutajaid. Näiteks noored, meie lapsed, ehk ei hakkagi endale autot täisealiseks saades ostma, kui linn on planeeritud nii, et nad saavad jala või rattaga liikuda.

See omakorda vähendab autode arvu liikluses mistõttu ummikud vähenevad ja liiklus muutub sujuvamaks. Mida ehitame, seda saame.

Seda fenomeni on jälgitud ja tõestatud väga paljudes linnades üle maailma juba aastakümneid. Taristu ja linna planeerimine määrab selle, kuidas inimesed liiguvad, olgu nad Tallinnas, Tartus, Helsingis või Kopenhaagenis.  Meil saaks liikuvust olulisemalt paremin korraldada, ükskõik mis viisil valid liikuda.

Tallinnas on autodele mõeldud sõiduteed ja ristmikud maksimaalselt laiad ehitatud: nii saab 50-60 km/h sõita. See pole jätkusuutlik: ruumi pole nii laiadeks teedeks ning teised ei pääse liikuma, mis tõstab omakorda taas autokasutust. Enamikes kohtades on võimalik ehitada ohutud kõnni- ja rattateed ilma, et peaks autoradade arvu vähendama. Piisab, kui need kitsamaks muuta. Sõiduridu ei pea eemaldama hakkama.

Üheski linnas pole lõputult ruumi. Lahendus on erinevate liikumisviiside teadlik arendamine, mugav võimalus neid vahetada ning kasutada.

Kui anda inimestele vabadus ise valida, kuidas nad liiguvad, näeme teiste linnade näidetest, muuseas just isegi külmal Põhjamaal, et 10-20% sõidab igapäevaselt rattaga.

Ühistranspordi kasutus Tallinnas on hoolimata suurest ja kasvavast kulust viimastel aastatel ainult langenud, inimesed sõidavad sunnitult, teevad vedusid (emme – issi kui bussijuht näiteks), sest transpordikorraldus on kehv.

Muuseas, kas tead, et igaüks maksab aastas Tallinna transpordi jaoks ligi 200 eurot? Imikust pensionärini – summa on kokku tohutu, kuid kvaliteet ja seetõttu sõitjate arv langeb.

Numbrites on Tallinnas langenud peale aastaid tasuta (meist igaühe taskust ligi 200 eurot aastas) transpordikorraldust ühistranspordikasutus madalamale autokasutusest. See näitab, et suur raha kulub, aga üha enam inimesi ei soovi pistmist linna transpordikorraldusega, linn ei ole hästi juhitud.

See tuleb ära muuta – esiteks lapsed liikuma ise, teiseks linn planeerida nii, et olulisem on 15-20 minuti ulatuses, linnas on puhas, kiire ning moodne ühistransport vuhiseb erinäoliste keskuste vahel. Ning tänavaruum on selline, kus on kohvikud, ärid ja võimalus oma kodulinnas elu nautida, mitte vaid auklik kõnnitee, kus peab postidest ümber ukerdama.

Tahaksid paremini juhitud transporti pealinna?

Loe lisa SIIT>>

• Ummikud vähenevad, kui linnas on korralikud rattateed.
• Ettevõtluskeskkond linnas paraneb – ettevõtetel on lihtsam kliente ja töötajaid leida, kui linn on õigesti planeeritud ja elav tänu sellele, et inimesed pääsevad oma koduuksest kaugemale liikuma
• Lapsevanemad ei pea enam oma lapsi kooli ja trennidesse autoga sõidutama, kui nad teavad, et laps pääseb ise ohutult liikuma
• Inimesed kes ei ole endale veel autot ostnud loobuksid rõõmuga auto pidamisega seotud kohustustest, mis võib ulatuda kuni 30% pere sissetulekust
• Tulemus: piltikult saab Tallinna liiklus olla kogu aeg nagu koolivaheaegadel.

Miks peab vanainimene takso võtma nagu Klandorf käskis? Miks peavad lapsevanemad oma lapsi sõidutama kooli-trenni? Miks ei ole lasteaedu-koole tihedamalt? Miks pole tänavad piisavalt turvalised, et lapsi saaks ise õue saata? Miks ei saa vanaema minna lastele järele ning nemad üheskoos, autota, aega veetma parki või mujale?

Rohkem ruumi ratastele annab rohkem ruumi kõigile.

Linnaruum peab olema ohutu ja ligipääsetav kõigile: linnu planeeritakse ja kujundatakse ümber 8-80 põhimõttel, mis tähendab, et nii 8- kui 80-aastastele peab olema linnaruum turvaline ja toimiv. Kui me tagame inimestele keskkonna aktiivseks ja säästvaks liikumiseks nagu parem ühistransport, rattateed ning kõnniteed – on meil vähem inimesi autoga sõitmas. Väheste vahenditega oleks võimalik juba aasta ajaga saada 10-20% inimesi rattaga või ühistranspordiga liikuma mis omakorda vähendab ka ummikuid.

Rohkem inimesi tähendab rohkem ostjaid ning justnimelt jalgratturid ja jalakäijad toovad äridesse kliente juurde. Autos istuv inimene ei ole tänava mõttes elav ja ei ole tegelikult linnale majanduslikult kasulik. Peame arendama oma tänavaid, et need ajale jalgu ei jääks. Seda ootavad nii turvalist elukeskkonda soovivad linnakodanikud kui ka klientide puuduse käes vaevlevad väikeärid.

Londoni transpordiamet arvutas 2018. aastal, et need, kes ei sõida autoga, kulutavad 40% protsenti enam kui autoga liiklejad. Vaatlusalusteks piirkondadeks olid Hollandi eeskujul uueks loodud tänavad, kus oli värskelt tagatud turvaliselt eraldatud jalgrattatee lisaks autodele. Peale selle, et jalakäijate hulk suurenes 93%, kasvas kohvikute-poodide külastus 216%, üürid tõusid 7,6% ja kasutult seisvate äripindade hulk kahanes 17%. Kõik võitsid.

Taani Tööstusassotsiatsioon, Dansk Industri, avaldas 2018. a uuringu rattasõidu, liikluse, majanduskasvu ning rahvatervise seostest. Taani töösturite (mitte rattalobistide) uuringu peasõnum: rohkem turvalisi jalgrattateid (mitte “kergliiklusteid”) toob selget majanduslikku kasu, sujuvama liikluse ja tervemad inimesed.

Kui 10-30% liiklusest koliks sadulasse (nagu näiteks Helsingis ja Malmös), oleks teedel vähem autosid. See tähendab, et autojuhtidel on sujuvam sõita tööle ja koju. See tähendab, et meil on rohkem tänavaruumi eraldatud turvaliselt jalakäijatele ja tõuke- või jalgrattaga liiklejaile. Sel on otsene mõju äridele, poodidele, kohvikutele, tööandjatele ja kinnisvarahindadele. Rohkem jalgrattateid loob rahas mõõdetavat kasu tervele ühiskonnale.”

Loe lisa SIIT>>

Linnaplaneerimine on linnade ehitamise teadus, mis koosneb arhitektuurist, teedeehitusest, majandusest ja sotsioloogiast. See on distsipliin, mis tugineb andmetele. Linnaplaneerimine ei saa arvamuste ja tunnete alusel käia, sest linnaplaneerimise töö mõju on pikaajaline ning mõjutab kõigi linnas elavate ja töötavate inimeste elukvaliteeti. See on vastutusrikas töö, mis nõuab oma ala parimate teadmistega inimeste kaasamist.

Kaasajal planeeritakse linnu lähtuvalt 8- ja 80-aastastest. Selle mõte on kujundada linn oma terviklikkuses sellisena, et ta on turvaline, ligipääsetav ja hea 8-aastastele ja 80-aastastele. Kui sellisena linna planeerida, on ta turvaline, ligipääsetav ja hea kõikidele teistele samamoodi.

Näiteks, jalgrattateed ei ole turvalised kui nad ei ole turvalised 8-80 vanustele. Kõnniteed ei ole korras, kui äärekivid on liiga kõrged, mistõttu ei pääse seeniorid või ratastooliga üles. Tänavad pole turvalised mitte ainult siis, kui puudub otsene kuritegevus: tänav pole ka ohutu, kui seal on autodele liiga palju ruumi kiirendamiseks teiste tervise arvelt (müra, ohtlikkus). Näiteks Tallinna linna “ohutussaared” keset Liivalaia tänavat ei ole 8-80 põhimõttega tehtud. Seda näitab ilmekalt ka maikuus juhtunud õnnetus ohutussaarel Stockmanni ees.

Loe lisa SIIT>>

Uute tehnoloogate ja leiutiste eesmärgiks on pelgalt toetada kõige analoogsemate asjade toimimist linnas. Targa linna strateegiate tähtsaim ülesanne on tagada inimestele funktsionaalne elukeskkond. Viimaste aastate areng on toonud kaasa, et tarkade linnade pärisosa on hästi toimiv igapäevane tööle-kooli-koju jalgsi käimine ja jalgrattaga sõitmine. Näiteks Viin ja Tampere, üks maailma ning teine Soome targeimaid linnu, on oma targa linna strateegiates justnimelt ette näinud eraautode vähendamist ning jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumise kasvatamist.

Põhjus on selles, et tehnoloogia isoleeritult ei paku väärtust, kui ta ei teeni inimesi, ei paranda inimeste elukvaliteeti. Linnaruumis saab tehnoloogia ja andmete abil luua inimestele keskkonna ja teenused mis toetavad inimese vaimset ja füüsilist tervist, mis tagab sujuva liikuvuse meeldivas keskkonnas, et inimestel jääks rohkem aega üle ja argitoimetused saaksid olla kvaliteetaeg.

Loe targa linna viimastest arengutest ajakirjas Maja SIIT>>

Pole olemas halba ilma, on vaid halb riietus. Külm, vihmane ja tuuline ilm ei ole takistus aktiivsele liikumisele ehk rattaga või jalgsi liikumisele. Sooja ja kuivaga on kahtlemata mõnusam, aga kindlasti ei saa peituda halva suusailma taha. Mis siis peaksid need inimesed mõtlema, näiteks lapsed ja vanurid mõtlema, kes ei saa iga päev autoga sõita?

Vaatame Põhjamaid. 7% Oslo elanikest sõidab igapäevaselt rattaga. 15% Stockholmi elanikest sõidab iga päev rattaga.  11% inimestest sõidab Soome pealinnas igapäevaselt jalgrattaga. Üle 60% inimestest Taani pealinnas sõidab tööle-kooli rattaga. Oulus, meist 600 km põhja pool, on rattakasutus 20% ja talvel sõidavad 10% elanikest rattaga. Oslo talvine rattasõit tõusis ligi 67% 2015-2020 talvede vahel. Stockholmis tõusis talirattasõit 70% aastatel 2016-2020.

Kui linnas on tänavaruum kujundatud nii, et inimestel on vabadus ise valida endale meelepärane liikumisviis, teevad kodanikud ise valiku, kas nad sõidavad oma või jagatud autoga, ühistranspordiga, oma või laenatud rattaga või jalgsi. Seda arengut on näha kaasaegses suunas liikuvas Euroopa linnades suurtes ja väikestest, Mandri-Euroopas ja Põhjalas.

Ilmast ja kaasaegsest linnaruumist on kirjutatud ammendavalt Sirbis, loe SIIT>>

Kiirus 30 km/h on suurusjärgu võrra eluohtlikum kui 50 km/h, kui juhtuks õnnetus auto ja jalakäija või ratturiga. “Tipptundidel jäävad kesklinna autoliikluse keskmised kiirused juba aastaid vahemikku 10–25 km/h”. Tallinnas on ratturite kaardistuse põhjal nende keskmine liikumiskiirus 16 km/h.

30 km/h linna piirkiirus saaks olla kerge vaevaga  piirkiirus valitud piirkondades , Samas magistraalidel, kus haavatavad liiklejad ei segune mootorsõidukitega, olla ka 50 km/h nagu praegu on 50 km/h juures erandeid.

50 km/h sõidukiirusega linnades hukkub iga aasta liikluses inimesi nagu Tallinnaski. Nullvisiooniga linnades (st linnades kus on otsustatud teha tööd selle nimel, et liikluses ei hukkuks mitte kedagi) on valitud piirkonadades kiirus madalam. Kiiremini saab sõita  kohtades kus autod on tänavatel kõndivatest inimestest piisavalt kaugel ja ei häiri. Tallinnas hukkus eelmine aasta autoga kokkupõrkel 9 inimest ja 134 inimest sõideti vigaseks. Oslos, Helsingis, Oulus on nullvisoon saavutatud.

Autoga linna sõitvatele inimestele tuleb linnas ümber disainida sõiduteed ja parkimiskohad nii, et autoliiklus oleks praegusest rahulikum ja sujuvam ning häiriks vähem linnas elavaid ja aega veetvaid inimesi. Põhjamaist liikluskultuuri saab luua sõiduteed õigesti disainides. Läbimõeldud disain soosib turvalise sõidukiiruse valikut loomulikul teel, lähtudes füüsikaseadustest, st kiiremini sõita pole enam mugav. Ainult liiklusmärkide lisamisel sõidukiirust sirgel “kiirendusraja” tüüpi tänaval ei piira. Kitsendused ülekäikude juures, paralleel-parkivad autod ja läbivalt kitsamad sõiduread muudavad sõitjad tähelepanelikumaks ning aeglustavad tempot.

Loe rohkem ÜRO materjalidest 30 km/h kohta SIIT>>