Meelis Luht

120

Meelis Luht, 51, ettevõtja – suurema osa oma tööelust olen seisnud ajakirjanduse, meedia ja vaba sõna eest. Laiemalt Eesti ja meie inimeste eest. Ajakirjandusse ja meediamaailma jõudsin tudengipõlves algaja majandusajakirjanikuna Postimehes. Pärast sellele järgnenud paariaastast katsetamist finantsmaailmas kutsus Postimees mind tagasi, et panna koos alus uuele Kroonpressile, ühele Tartu praegustest suurtest tööstusettevõtetest. Postimehest sai Eesti Meedia ning pea paarkümmend aastat osalesin grupi finantsjuhina Eesti, Läti ja Leedu meediaettevõtete töös. Liiga palju, sageli mitu korda nädalas, tuli veeta aega Tallinna-Tartu maanteel ja lennujaamades ning paaripäevaselt töösõidult naastes oleks nagu nädalaid kodust ära olnud. Meediamaastiku muudatuste järel valiti mind Tartu ülikooli kantsleriks. Praegu olen väikeettevõtja. Vaba aja veedan metsas või vee peal.

Tartus on palju häid asju, mida kaitsta, aga esikohal on kindlasti haridus ja inimesed. Seda kavatsengi teha. Ükski ülikool ega gümnaasium ei ole edukas, kui sinna ei tule häid õpilasi või üliõpilasi. Nad tulevad meie lasteaedadest ja koolidest, aga kindlasti hariduse usku kodudest. Tänapäevased lasteaiad ja koolid peavad olema Tartu firmamärk.

Tartu ja ülikool, ülikool ja Tartu – kes neid suudaks lahutada? Tartu ülikooli teatakse ja siia tullakse kogu maailmast, aga sageli siit ka minnakse. Tartus tuleks luua koostöövorm, et süstemaatiliselt arutleda linna arengu ja probleemide üle ning saadud teadmist järjepidevalt rakendada. Et ka talendid näeksid, et neid on vaja ja et nad jääksid Tartusse.

Tartus peavad haridus ja teadmised olema meie kõige suurem väärtus. Loodan, et siin ei peaks keegi ja mitte kunagi kartma, et keegi võib saada liiga targaks.

Tartu vajab tarka tööstust. Loodusressursse arutult raiskavale tselluloositehasele ütlesime üheskoos ei ja sellega läks hästi. Lahvatanud koroonakriis ja -vaktsiinid on näidanud, millist tööstust me tegelikult vajame: see peab põhinema teaduse uusimatel saavutustel ning teenima suure hulga inimeste huvisid, kas siis heaoluks või probleemide lahendamiseks, mõlemad on lubatud. Teadlased on näidanud korduvalt üles soovi rajada Tartusse teadusmahukas tööstus ning sellega ei tasu oodata. Linn peab looma uuele tööstusele soodsad tingimused, taristu ja investeerimiskliima, ning tegema kõik Tartu ühendamiseks maailmaga.

Inimesed tahavad liikuda, kes jalgsi, ratta, auto, bussi, rongi või lennukiga. On selge, et maailm ei tule meie juurde, peame ise olema avatud ja uudishimulikud. Peame reisima, nägema ja kogema, samuti kutsuma teisi avastama Tartut. Üks välisfirma müüs mõne aasta eest oma Leedu ettevõtte, sest Amsterdamist ei olnud head lennuühendust Vilniusega. Aga kuidas ja mis ajaga me Tartust Amsterdami saame? Kiirus ja turvatunne, mida pakub Tallinna-poolne uusim 2 + 2 teelõik, näitab, kui lähedal võiks Tartu olla Tallinnale ning kogu maailmale. Tartu tulevikutööstuse tarvis ei ole vaja ülipikki tooraineronge ning autotransport ehk hea maantee on siinkohal endiselt paindlikum ja asendamatu.

Tartus kui tudengilinnas peab kõlama julgemalt ja kõvemini üliõpilaste hääl. Teisel ärkamisajal jätsid Eestit ja Tartut puudutavad teemad külmaks vaid väheseid. Sageli oli raske kui mitte võimatu kõnekoosolekule pääseda, sest huvi oli väga suur. Arvukalt oli seal meid, üliõpilasi. Internet on grupid ja teemad killustanud – ehk on aeg luua Tartu linnale üliõpilaste varivalitsus. Et kuulata ja kasutada meie tulevikku määravate noorte teadmisi ja potentsiaali.

120